Centro Feto Enclave Oecusse

Centro Feto Enclave Oecusse
Servi ba Feto Oecusse, Servi ba Feto Timor

18 January, 2011

Governu Foti Desijaun hoti taka provisoriumente Igreja Visaun Cristao iha Oecusse

Desijaun nee hasai hafoin Dialogu loron ida ne'ebe fasilita husi Adminsitrador distrito Oecusse, Jose Anuno entre Comunidade Igreja Visaun Cristao no Igreja Catolika iha Distrito Oecusse, Tersa Feira ne'e 18 Janeiru 2011.

Reporta iha Desembru 28, 2010 akontesementu violensia ida hasoru membrus joven mane ida ne'ebe diskonfia hanesan membrus parte ba Igreja VC iha area palaban, Oecusse, tuir Polisia Kazu ne'e agora attende ona, maibe sidauk konsege kaer suspeitu ida.

Igreja Visaun Cristao iha Oecusse tuir Junio Perez nudar Presidente ba Igreja ne'e iha Timor Leste hetan ona legalizasaun husi Ministeriu Justica hodi halao ninia operasaun iha Timor Leste, signifika katak inklui distrito Oecusse.

entertantu, hanesan fo sai husi kuaje mayoria portavos husi bairo 28 parte ba igreja Katolika iha Distrito ne'e reafirma liu tan atu husu ba Governu lokal hodi TAKA tiha igreja refere.

Igreja Visaun Cristao harii iha ninia prinsipiu hanesan kuaje evangelika seluk iha Timor Leste, sira aplika buat prinsipal haat maka hanesan : sira hasoru malu, sira han hamutuk pao ne'ebe fahe ba malu,sira reja hamutuk no sira kria belun ba Jesus. esplika liu tan husi Junio Perez. " Ami mos oferta ba ami nia parte comunhao kada Domingu no ida ne'e la obriga ida ba kualker pessoa, sira bele hili ho desijaun rasik." hatutan tan Junio Perez.
Portavos husi Komunidade Area Palaban ne'ebe representa husi Joao Muni deklara iha ninia statementu katak " Igreja Visaun Cristao hatudu ona hahalok viola kultura atoni Oecusse, tamba la konsidera igreja catolika hanesan mayoria no bosok komunidade katak sira nia misaun ne'e misao harii NGO maibe iha fim harii fali igreja foun ida iha ami nia Bairo laran, ida ne'e mak ami la koi."  informasaun liu tan hare iha ne'e ; http://www.thevisioncc.org/home.


Situasaun iha fatin Dialogu sai namanas, tamba kuaje mayoria partisipantes hahu hakilar ho lian makaas " TAKA-TAKA balun mos hasai statementu ne'ebe kroat liu hanean representante husi estase Padimau nian"
Fidelio Ribeiro"  hau ohin loron ne'e hakarak rona lia fuan rua deit husi resultadu dialogu ne'e liafuan ne'e maka : TAKA ka ou La Taka, maibe hau atu dehan katak sei karik governu la taka, hau rasik ho hau nia komunidade sira ami mak sei ba TAKA  igreja iha Palaban ne'eba.

Hafoin kuaje iha oras 4 nia laran, deklarasaun sira ne'e ikus mai hetan resposta no hatan husi parte kompententes hanesan Chefi Gabineti SERAO, husi Igreja Visaun Cristao rasik, husi Amo Parokia Oecusse no mos husi Komandante PNTL distrito Oecusse ikus mai Administrador distrito Oecusse hasai desijaun atu konsulta ho Governo nasional iha tempu badak ba problema ne'e no husu atu taka provisoriumente atifidades husi Igreja Visaun Cristao iha Area Palaban, Oecusse too wainhira iha ona informasaun tuir mai.

Kestiona kona ba tempu provisoriumente ne'ebe fo ba Desijaun ne'e lahetan klarifikasaun klaru husi Administrador rasik.

kuaje ema besik atuslima partisipa iha dialogu ne'e no hetan siguransa makaas husi membrus PNTL distrito no mos UNPOL.

CFEO halao ninia observasaun ba Dialogu ne'e la ho intensaun halo intervensaun maibe so observa lalaok no sei konsidera desijaun ne'ebe mak hasai husi Governu hanesan desizaun governu nian.

CFEO nia prespektivas la representa iha desijaun ne'e no sei fo deit wainhira hetan ona konsultasaun husi parte governu.

ba Informasaun klaru liu tan bele kontaku

Sebastiana Pereira
Direktora CFEO Oecusse



 


16 January, 2011

Y-ACTS Lansa Kooperativa Produtu Rotan Iha Oecusse

Iha loron Sesta, 14 Janeiru edifisiu Y-ACTS iha Numbey-Oecusse nakonu ho konvidadus mai husi Sektores oin-oin , hare ba direktur Y-ACTS, Je Eta fo hela lia fuan ruma ba audiensias hotu kona ba objeitifu halibur ema hotu iha loron nee la seluk la let tamba Y-ACTS hahu ohin Lansa ona Koperativa produtu Rotan iha Oecusse ho ninia sentru iha Edifisiu Y-ACTS Numbey.

Hola parte iha seremonia kiik nee, Koordenador Regional Sentru Emprego Distrito Oecusse, Mario Muni, ne'ebe suporta harii koperativa nee, hateten iha ninia diskursu badak katak ; SEFOPE haksolok bele suporta ideas kreatifas ida hanesan harii sentru koperativa Rotan ida nee, husu atu atifidades nee nakonu ho joven feto no mane ba oin, atu bele hasae kapasidade empregu ba jovens sira no mos hodi promove produtu lokal iha Oecusse.


Kestiona kona ba impaktu husi tesi Rotan nebe sei sai kontribuitor makaas liu, Representante husi Departementu Meiu Ambiente ne'ebe representa husi Serilio Babo hatan katak ' Rotan fasil atu moris iha ambiente ne'ebe bee barak" oras ne'e ita tengki tau mos hanoin atu kuda Rotan hun ida ema ida sei ita hanoin ona atu produs Rotan sai buat oin-oin

Membrus Koperativas iha Produsaun rotan nee mai husi jovens sira sub Distrito 4 iha Oecusse, Inklui suku Ban afi nebe Dok tebes husi sentru kapital distrito Oecusse.

Hafoin lansa iha permeiru dia ne'e antusiasmu makaas hatudu husi partisipantes sira inklui autoridade lokais sira mosu dadauk . Folin kada produtu mos hetan rekonhesementu husi konsumedores sira: hanesan hateten husi : Lusia Laci, maluk partisipantes  feto ida iha seremonia ne'e.
" Kleru ona hau buka produtu sira hanesan ne'e atu sosa iha rai laran, maibe ohin hau kontente bele mai hare, visita no sosa rasik iha ne'e buat ne'ebe hakarak husi rotan. barak liu hau uja ba Uma laran.' hatutan nia ho kontente.

Nune mos ba konsumedores seluk ne'ebe oras ne'e hakarak visita sentru ne'e bele hakat mai edifisiu Y-ACTS iha sentru Numbey ou kontaktu numeru telf ; + 670 7468874.

10 January, 2011

Ba Seluk, Sae Ferry nee haksolok tansa mak ami lae?

Ne mak Kondisoens Portu Oebau, wainhira roo nakroma arangka kada Loron Tersa no Sesta iha Fulan Janeiru 2011 hafoin kuaje metade Populasaun prepara atu fila ba Dili ho rasaun oin-oin.

Iha loron Tersa, 4 Janeiru, Diresaun Portu tengki uja Polisia Maritima atu bele kontrola numeru pasangjeiru nebe sae makaas tebes husi Oecusse atu ba Dili. nune mos tuir observasaun CFEO sei akontese nafatin iha Sesta 7 Janeiru 2011.

Pasangeirus feto mane tengki hatudu bilhete no ida nee, diretamente verifika husi Membrus Polisia Maritima laos hanesan babain pessoal husi APORTIL.

Nesesidades nebee makaas ba kuaje metade pasangeirus sai problematika wainhira balun labele hetan aksesu hodi sosa bilhete nebe iha deit klasifika ekonomia ho folin USD $ 4.00 no USD $ 14.00



 espera kondisoens hanesan bele hadia diak liu tan no bele tau prioridades mos ba feto no labarik liu-liu ba inan isin rua sira.

See sae Ferry ba Ema seluk hanesan ksolok, nusa mak ami lae?????????????

12 December, 2010

Seminario Regional : Sosializasaun Lei Kontra Violensia Domestika –LKVD Realija iha Distrito Oecusse Husi Ekipa Servisu ba Kampanha Loron 16 Ativismu Kontra Violensia Hasoru Feto


Spanduk Iha Suku Suni Ufe
 Suniufe , Suku ida entre lima iha Sub Distrito Nitibe , Dadersan iha dia 8 Desembru nakonu ho komunidade feto mane nebee mai atu halibur hamutuk hodi partisipa iha atifidade komemorasaun ba loron 16 Ativismu Kontra Violensia hasoru Feto. Hare ba dadersan nee nakonu ho joven feto, mane, ferik katuas, tantu labarik I autoridades local sira nadodon mai halibur iha fatin seremonia nian. Kuaje besik ema atus rua resin maka sai hanesan partisipantes direta ba atifiades Seminariu refere.

Iha sorin seluk, ekipa Servisu nebe mai husi sentru capital Oecusse kompostu husi ;
Organizasaun membrus grupu Servisu Proteksaun nian inklui ba organizadora iha loron nee iha Organizasaun Feto hanesan Fundasaun Esperansa Enclave Oecusse ( FEEO ) no Sentru Feto Enclave Oecusse ( CFEO).

Atifidades loron nee hodi intrudes ba parte tomak inklui komunidade no autoridade lokal sira kontudu Lei No.7/2010 kona ba Lei Kontra Violensia Domestika.

Seminar nebe hola fatin iha Suku Suniufe, Aldeia Oenunu nee, hetan partisipasaun husi Membrus Konseleiru suku sira tomak, komunidade suku lima nebe iha no mos Anima husi Banda Musika BROSIS.

Kontribui nudar Panelista iha atifidade seminariu nee orador nain 3 hanesan ; Yasinta Lujinha, Direktora Eksekutifas REDE FETO TIMOR LESTE, Fransisca Alves Taolin; Adcovasy Program Koordinator REDE FETO TIMOR LESTE no Atilio da Costa Koordenador Programa Caritas Australia Oecusse.

Thema prinsipal nebe koalia iha seminariu nee la ses husi LKVD rasik inklui ninia historia, kontiudu no prespektifas mane nian, nebe espesifika mente esplika detailas husi Orador mane Atilio da Costa.


Atensaun husi Partisipantes sira rona Panelista sira nia Apresentasaun
 Iha sorin seluk, sai ba Chefi Organizadora grupu Servisu ba Kampanha Loron 16 Ativismu Kontra Violensia hasoru Feto ; Merita de Jesus Marques hateten katak : Fundasaun espera bele facilita atifidades nee ho suksesu atu nune objetifu boot atu habelar informasaun basiku kona ba LKVD bele hatutan husi Panelista sira diretamente ba Komunidade feto no Mane.

Iha sorin seluk: Paulo Cobo, Chefi Suku Suniufe haforsa tan katak . Lei nee maski ladauk halo ema hotu satisfas maibe ita tengki rona didiak, atu nune ita bele implementa didiak no tau matan hamutuk ba ninia lalaok husi implementasaun hodi nune labele iha fali diskriminasaun deit ba parte balun no nee justu tamba laos hare deit ba jeneru feto maibe ba ema hotu.

Direktora CFEO. Sebastiana Pereira Bobo ; iha ninia intervensaun nudar Moderador durante prosesu seminar nia lalaok hatoo katak :

Importansia husi ita rona Panelista sira nia liafuan konaba LKVD mos mak ita hotu atu tau konsensia ba ita ida-idak nia aan rasik oinsa ita bele ajuda ema seluk atu bele implementa iha ita nia moris loron loron, hakribi violensia , ajuda vitima sira no mos fo tulun ba ema nebe persija ajuda buka hatene kona ba LKVD.

Seminariu hanesan sei halao mos husi Ekipa Servisu ba Kampanha Loron 16 Ativismu Kontra Violensia hasoru Feto sei halao iha Sub Distrito Pante Makasar hola fatin iha Salaun administrasaun Distrito Oecusse iha Loron tuir Mai, dia 9 Desembru 2010 no Taka iha Atifidades Loron Mundial Direitu Umanus iha Suku Nipani iha dia 10 Desembru 2010.

Rep. Caritas Australia, REDE FETO no Chefi Gabineti SERAO
Hamutuk ONG local no Nasional inklui Agencias nebe partisipa iha membrus Ekipa Servisu ba Kampanha Loron 16 Ativismu Kontra Violensia hasoru Feto nee maka ;

Fundasaun Esperansa Enclave Oecusse- FEEO, Sentru Feto Enclave Oecusse-CFEO, Youth for action and sustainable- YACTS , Fundasaun Alola Distrito Oecusse, IOM Oecusse, Provedoria de Direitus Humanus e Justisa Regiaun Oecusse, UNMIT Direitu Humanus Regiaun Oecusse no UNMIT Public Information Office Oecusse.

Kampanha Loron 16 Ativismu Kontra Violensia hasoru Feto nee bele implementa ho diak iha Distrito Oecusse tamba hetan suporta husi Assesora Primeiru Ministru ba Sosiedade Sivil atraves Sekretariadu REDE FETO TIMOR LESTE no Development and Peace –DNP no Programa Peace Building and Family Violence Prevention Program Caritas Australia Dili.



Atu hetan informasaun kompleitu kontaktu;

Sebastiana da Costa Pereira

Direktora Sentru Feto Enclave Oecusse –CFEO

Telf : + 670 7378448



No

Merita de Jesus Marques

Direktora Fundasaun Esperansa Enclave Oecusse

Telf : + 670 7246874



No

Paul Ribeiro

Koordenador Provedor de Direitu Humanus no Justica

Regiaun Oecusse

Telf : + 670 7230344



04 November, 2010

Membrus 25 Grupu Mane Hamenus Violensia Kontra Feto iha Suco Cunha hetan Treinamento Oinsa atu servisu ho Komunidadi Redus Violensia kontra Feto durante loron 2.

Iha loron 21 to 22 Outobru 2010 Centro Feto Enclave Oe-cusse realiza sosializasaun ba Grupu Mane target ho topiku Mane Hamenus Violensia Kontra Feto aktifidadis ida husi komponento Projeitu Peace Building And Familly violence Prevention Program ,ba komunidade sira iha Distrito Oe-cusse ne’ebe badala uluk aktifidadis nee hola fatin iha Suco Cunha ba Membrus Grupu Mane hamutuk nain 25 durante loron 2.

Sosializasaun refere sei fasilita direita husi offisiais Treinamento nain 2 nudar offisiais projeitu ba Mane Hamenus Violensia Kontra Fetoantes ne’e hetan treinamento ona iha Tinan kotuk husi Programa Peace Building and Family Violensia Prevention Program ,hanesan Antonio Casenube no Imaculada de Araujo,Nudar Staff divisaun advokasia projeitu CFEO nian .

Liu husi sosializasaun ne’e , Anastasia de Jesus da Silva Maneger Programa CFEO ,hateten katak,sosializasaun ne’e hanesan meus ida atu hatutan diak no klean liu tan konhesemento ba komunidade hodi hapara violensia ne’ebe feto no labarik feto sira hasoru iha uma laran no komunidade nia le’et ,liu-liu iha suco laran . Programa ne’e nia objectivo atu halakon diskriminasaun iha familia no hamenus violento oin-oin iha familia liu-liu inan feto sira .Hodi bele hetan sira nia direito hanesan fen ,iha familia no komunidade .

Iha parte seluk, Abiliu Asqueli nudar Chefi suco Cunha deklara katak “ ,liu husi sosializasaun ne’e,nia espera katak nia komunidade sira bele iha transformasaun barak liu tan konaba violentu ne’ebe sai hanesan problema ,no nia komunidade mos bele iha hanoin hodi hamenus violensia iha suco laran liu-liu ba violensia domestika ,hodi nune’e nia komunidade bele moris hakmatek no feliz.

Nune’e mos Carrolino Marquis .staff CARITAS Australia Dili, wainhira, partisipa iha abertura aktividadis durante loron 2 ne’e hateten katak, liu husi aktividadis sosializasaun ne’e bele ajuda proteze no promobe komunidade ba hamenus violensia ne’ebe inan feto no labarik feto sira hasoru ,tan violensia domestika agora hanesan violensia krime (violensia Publiku).Nia mos haktuir katak Caritas Australia Dili hanesan Organizasaun nebe promove no proteje direitu ema vulnerable liu hanesan feto sei kuntinua suporta aktifidadis no inisiatifa hanesan nee tuir strategia nebe klaru atu hamenus duni violensia hasoru husi feto no labarik feto tamba nee importansia husi partisipasaun mane mak sai hanesan savi ba hakotu siklu violensia.No mos komunidade bele moris ho respeita malu e dignidade nudar umana iha vida moris loro-loron nian .

Benefisiariu direta ba aktividadis ne’e mai husi membrus grupu Mane Hamenus Violensia kontra feto husi suco Cunha iha sub distrito Pante Makassar nian hamutuk 25 pessoas kompostu husi feto 3 no mane 22.Partisipa mos iha sosializasaun loron 2 nee membrus balun husi NGOs ne’ebe iha relasaun servisu hanesan iha area advokasia nian mak hanesan ,NGO Fundasaun Esperansa Enclave Oe-cusse (FEEO),Forum Peduli Wanita Oe-cusse (FPWO),I O M, PDHJ no Fundasaun Fatu Sinai Oe-cusse (FFSO).

Atu hatene informasaun klaru liu tan bele kontaktu

Anastasia de Jesus da Silva

Manager Programa

Telf +679 7780445

Sekretariadu Palaban, Rua Kiu Maria



Ka email ita nia sugestaun direta ba iha diresaun elektronika tuir mai nee

Centrofeto_enclaveoecusse@yahoo.com



21 September, 2010

CFEO Halao aktifidadis Treinamento Lideransa, Politika no Transformasaun Komunidadi ba Membrus Konseleiru Eleitu Feto Mane iha Distrito Oecusse

Iha loron Tersa Feira, Salaun Igreja Tuan Aldeia Oesono Suco Costa hare ba nakonu ho membrus konseleiru suku feto no mane mai husi suku 18 iha teritoria Oecusse tomak, Feto no mane hirak nee mesak membrus konseleiru suku eleitu nebe atu tuir formasaun durante loron 4 husi aktifidadis parte ida ba programa Hametin Funsaun Feto sira nian iha Eleisaun Suku no Harii nasaun hafoin konflitu pakote boot ida husi fundus UNIFEM no UNDEF nebe eksekuta husi REDE FETO TIMOR LESTE no implementa husi Centro Feto Enclave Oecusse.


Fransisco Bano, Adjunto Administrador Distrito Oecusse nebe marka ninia prejensa lori Diresaun Administrasaun Local hateten katak " Governu supporta tebes apoiu husi ONG lokal sira hanesan CFEO tamba liu husi sira nia aktifidadis hanesan treinamento sira nee bele hakbiit diak liu tan kapasidadi feto no mane membrus konseleiru suku sira hodi desenvolve diak liu tan sira nia suku.

Nune mos ho lia menon nebe hatoo husi Direktora CFEO, Sebastiana Pereira iha okazisaun ba abertura nee katak" aktifidadis treinamento ba dala ida nee hanesan kuntinuasaun husi treinamento nebe hahu halao iha tinan 2009 antes eleisaun suku ba Feto potensial sira no mos ba membrus kandidata hafoin hetan registu iha STAE no ikus mai realiza duni treinamento ba membrus konseleiru suku eleitu sira iha hafoin besik tinan ida depois halao sira nia funsaun hanesan membrus konseleiru suku.

Evelin Iman, nebe Representa REDE FETO TIMOR LESTE iha ninia lia menon ba partisipantes nebe hamutuk nain 54 nee reafirma importansia husi membrus konseleiru suku ida-idak iha tinan hirak durasaun kaer knaar nee atu aumenta ba bebeik buka matenek no hasae kapasidadi liu husi partisipa iha treinamento sira nebe fornese husi NGO sira liu-liu hanesan CFEO atu nune bele sai pessoa nebe efetifu diak liu tan ho di servi ba povu.

Tuir planu treinamentu Lideransa politika no transformasaun komunidadi nee sei remata iha loron Sesta feira dia 24 ho kompleta hamutuk formasaun ba treinamento nee module 4 kompostu husi Pessoa nebe efetifu, Lideransa nebe responsifu ba generu, Transformasuan lideransa no managementu projeitu ba lideransa suku inklui orsamento responsifu ba generu.

Kuntinuasaun husi Treinamento nebe hetan suporta finanseiru husi UNIFEM no UNDEF nee iha planu sei halo follow up ba kapasidadi membrus konseleiru liu-liu feto iha managementu no fo kapasitasaun spesifiku iha are refere basea ba nesesidadis nebe hetan.

Hamutuk iha treinamento nee, membrus konseleiru suku kompostu husi Chefi de Suku hamutuk nain 18 nebe mane no 36 Konseleiru Feto representa husi Feto Boot ida kada suku no Joven Feto kada suku.

Ba Informasaun klaru liu tan bele kontaku
Imaculada Hanjam Soriano
Project Officer

Centro Feto Enclave Oecusse

15 September, 2010

Konseleiru Suku nain 16 iha Sub Distrito Pasabe hetan Sosializasaun sobre Observasaun Konkluzaun CEDAW

CFEO halao aktividade sosializasaun kona ba observasaun konklusaun CEDAW iha nivel Sub Distritu iha Distritu Oecusse data 23 ate 25 de Augusto 2010 iha Sub Distritu Passabe kompostu husi suku rua  hanesan Abani no Malelat.

Alende husi sosializasaun nee partisipantes husi membru konseleiru husi Suku rua nebe maka hanesan Chefe aldeia, Representante feto boot nain rua no joventude mane ho feto.Total partisipantes 16 pessoas kompostu husi Mane nain 11 no Feto nain 5.

Iha okazisaun ba abertura iha loron primeiru hahu Sosializasaun nee Loke no assisti husi deputy Administrador Sub Distritu Passabe, Shr.Graciano Fuca .Iha nia Diskursu Fuca hatete katak: "Ita nudar Lideransa Komunidade persija hatene buat barak inklui Informanasun nebe mak Importante hanesan CEDAW.Tamba iha Timor Leste Akontese Diskriminasaun barak los,Nee duni ita nia nasaun nee persija hamenus Diskriminasaun Liu husi Artigu-artigu Cedaw no Implementa dadauk ba Ita nia moris Lor-loron.
Ita tenki badinas rona Imformasaun nomos habelar Informasaun nebe ita rona ba Komunidade.

Alexu Seco nudar Shefi Aldeia Passabe mos Informa katak:Husi Diskriminasaun bele hamosu konflik boot,nee duni ami Fo agradece ba Staff CFEO sira nebe mak mai fahe Informasaun nee ba ami,atu ami bele aplika no Implementa iha ami nia Komunidade hodi hamenus Diskriminasaun.

Sub Distrito Pasabe geografikamente iha Suku 2 ho ninia  total aldeia hamutuk haat hanesan Pasabe, Haemnanu, Naetuna no Malelat.Total membrus Konseleiru Suku iha Sub Distrito nee iha deit 19 no liu husi esforsu CFEO konsege fasilita sosializasaun ba membrus konseleiru hamutuk nain 16 ou besik 84%.

Objektifu husi Sosializasaun nee mos inklui iha loron ba dala tolu nian fasilita lideransa komunitaria nain 16 nee atu  praktika diretamente informasaun hirak nebe hetan durante loron permeiru no sigundu.

Projeitu nee hetan ajuda Financeiru husi EAST TIMOR JUSTICE SECTOR SUPPORT FASILLTY (ETJSSF) no Implementa husi CENTRO FETO ENCLAVE OECUSSE (CFEO)