Centro Feto Enclave Oecusse

Centro Feto Enclave Oecusse
Servi ba Feto Oecusse, Servi ba Feto Timor

18 June, 2009

Treinamentu ba Treinadores Halao iha Oecusse ba 50 Pessoa

Hahu iha Loron Kinta 11 Junhu ate Sabadu 13 Junhu 2009, Salao ETPA Oecusse sempre nakonu ho Juventude feto mane, hare ba dader san tuku 8.00 deit ekipa treinadores sira husi CFEO hahu prepara fatin no salao Treinamentu nian. Faski iha loron Permeiru konsege hasoru infrenta loron feriadu Corasaun de Jejus, maibe abertura treinamentu ba Fasilitadore 50 atu halao programa Haforsa Kapasitasaun Feto ba hasoru Eleisaun Suku 2009.

CFEO liu husi Programa HPFIES fornese treinamentu ba Treinadores durante loron 3 konaba Treinamentu Lideransa, Transformasaun Politika no Komunidade. Treinamentu ne'ebe Aberta husi Adjunto Administrador Distrito Oecusse, Fransisco Bano haklaken katak preparasaun ba eleisaun suku 2009 persija liu tulun husi Feto no Mane hotu liu-liu sira ne'ebe mak atu sai formadores tengki iha neon brani no aten boot hodi fo koragem diak liu tan ba feot maluk sira hodi aktifa iha eleisaun suku tuir mai.
Durante kada oras 8 iha kada loron, partisipantes nebe kompostu husi feto 25 no mane 25 nee hetan topiku kona ba transformasaun lideransa, transformasaun komunidade no transformasaun politika.
Maria de Fatima Maia nudar Trenador Nasional ba TOT nee hateten katak, topiku no konseptus hirak nee mak fundamental liu atu transfere ba Treinador Regiona l sira hodi nune iha Fulan hirak oin mai sira se prontu ona atu kapasita liu tan fali Feto Maluk Potensial sira iha eleisaun suku 2009.

Hamutuk iha abertura TOT nee, alende Adjunto Administrador Distrito Oecusse, acompanha mos husi Direktora CFEO Sebastiana Pereira, Konvidados sira no mos Diretora REDE FETO nasional Yasinta Lujinha.

Noemia Sequeira nudar Koordenador programa HPFIES hatoo ba Media lokal sira importansia husi atifidades TOT ba maluk 50 pessoa fasilitadores sira nee atu bele kontirbui ba CFEO ninia programa atu kapasita ba potensial feto sira ne'ebe sei partisipa fali husi kada suku iha treinamentu tuir mai.

Imaculada de Araujo, tinan 25 feto maluk husi partisipantes ida hateten katak ida nee permeiru fes ba nia partisipa iha treinamentu ida ne'ebe nakonu ho animasaun, atifidades i loke duni nia hanoin ba politika no lideransa liu-liu ba feto rurais sira.

Iha loron terseiru dia antes ba remata treinamentu nian, Direktora REDE FETO taka atifidades nee ho hatoo ninia emphasia ba kbiit no motivasaun ne'ebe nia rasik hare hatudu duni ona husi Maluk fasilitadores sira liu-liu 50 pessoa nee tamba nee nia husu atu kuntinua mantein sira nia knaar hanesan fasilitadores foun ba CFEO hodi kontribui ba programa HPFIES.


ba infromasaun klaru liu tan bele kontaku Noemia Sequeira, Koordenador HPFIES CFEO liu husi


















02 June, 2009

Fulan Ida depois Nakroma la Opera

Loron Sabadu, tuku 9. Dader, Hanesan Babain, Merkadu Numbey Oecusse nakonu ho bajar nain sira. Mikrolet sira hatun dadauk pasangeirus sira nebe'e mai dadauk husi cidade oecusse nian, maibe interestante liu mak mikrolet husi parte liur area sub distrito menus iha loron ne'e.
Feto Maluk Sira husi CFEO hakbesik aan dadauk ba mikrolet jalur luar kota nian hodi husu tanba saa mak oras tuku 9 deit sira la halai ona" Ami lahetan penumpang mana, kuaje ema latun husi foho mai tamba sira dehan sira nia familia sira ba iha Dili buka sasan no too ohin loron sidauk fila,,,, alende nee, eskola oan sira mos sidauk feriadu no ami mos laiha lisensa atu halai iha cidade laran".
resposta ne'e hatan kondis los ho inan Maria Agnes nebe'e CFEO hasoru tuur hela iha Ai Sukaer hun faan nia Masmidar Karong Ida. Maria hatan katak, Masmidar nee agora folin kupu kiik ida tengki faan ho 0.25 centavos, maski antes nee faan ho 0.10 cen.
Maria Hateten katak nia kaben, Agustinho Bento tuir lolos nia haruka ba Dili iha Fulan Abril Depois paskoah remata atu hola tan masmidar karong 5, maibe to ohin loron, Maria nia Kaben sidauk bele fila tamba laiha Roo ahi Nakroma.
Reasaun makaas mos mai husi Filomena Afoan, Empresariu lokal nebe'e hetan Subsidiu husi Governu hodi faan Fos MTCI iha Merkadu Tono. Filomena sidauk bele kuntinua faan fos nee tamba to agora laiha stock iha nia Gudang. No Filomena nia Kaben laiha Kbiit atu Uja medidas Dalan Darat ou trasa Indonesia hodi hatama Foss MTCI tamba folin nebe se gasta se lahanesan ho folin nebe'e nia se hetan.
Kondisaun ida ne'e halo Fos MTCI agora mamuk iha Oecusse no Konsumidores sira tengki halai ba buka Fos ho Marka seluk ho Folin ne'ebe as liu. Folin Fos Lokal nebe Konhesidu ho Mamramu sae husi 18 kada 35 Kilo ba 25 depois de Nakroma Para.
alende ne'e nesesidades basiku seluk hanesan Mina, Masmidar, Mantolun no Supermi sae kauje kada semana.
Kondisoens ne'e tuir observasaun se kuntinua sae makaas iha fulan oin mai nia laran se karik Governu laiha aksaun atu tulun meius transporte maritima hodi liga fali Kapital Dili-Oecusse iha fulan ne'e nia laran.