Centro Feto Enclave Oecusse

Centro Feto Enclave Oecusse
Servi ba Feto Oecusse, Servi ba Feto Timor

21 December, 2009

JULGAMENTU ADIA TANBA JUIZ NIA KONDISAUN SAUDE LA PERMITE

Iha mediu de fulan Dezembru tinan ida ne’e, Juiz iha Tribunal Distrital de Oe-Cusse la hala’o ninia aktividade hanesan bai-bain halo Julgamentu ba kazu balun ne’ebe maka notifikadu tiha ona antes atu prosesa. Aktividade julgamentu la konsegue hala’o tanba Juiz iha tribunal refere nia kondisaun la permite (Moras) nune’e sei trata nia kondisaun iha Dili. Nune’e mos Ministeriu Publiku (MP) ne’ebe maka reprezentante estadu halo akuzasaun ba ema ne’ebe maka komete krime ne’e mos sei iha Dili tanba nia familia hetan aksidente trafiku.

Iha dia 15 de Dezembru 2009 liu husi Ofisial da Justisa informa ba lezado katak aksidente trafiku ho Numeru Prosesu 47/PCO/2009/TDO la bele realiza tanba razaun Juiz moras. Nune’e julgamentu sei adia ba loron seluk iha tinan foun 2010. Konaba prosesu ida ne’e tribunal sei hato’o notifikasaun foun ba partes sira atu hahu sira nia kazu.

Tuir JSMP nia observasaun iha dia 14-15 de Dezembru 2009, aktividade julgamentu iha Tribunal Oe-Cusse provizoriamente la iha tanba Juiz nia kondisaun la permite(moras). Nune’e mos la iha kazu ne’ebe maka urjente atu julga. Tuir informasaun ne’ebe maka JSMP hetan husi Ofisial Justisa iha tribunal refere hateten katak, durante fulan Dezembru julgamentu oituan deit tanba kazu ne’ebe to’o iha tribunal oituan. Nune’e mos iha kazu balun ne’ebe maka adiadu tanba arguidu muda fatin sem fo informasaun ba tribunal.

Tuir estatistika ne’ebe maka JSMP hetan iha nia observasaun hatudu katak kazu foun ne’ebe maka regista iha tinan ida ne’e 48 no kazu tuan ne’ebe maka pendente iha 18. la iha informasaun konaba kazu desididu, maibe ida ne’e hatudu katak sei iha impedementus barak ne’ebe maka tribunal refere hasoru, nune’e presiza esforsu barak liu tan atu hamenus kazu krime sira ne’ebe maka sei pendente iha tinan foun oin mai.

Atu hetan informasaun kle’an favor kontaktu:

Luis de Oliveira Sampaio
Diretor Ezekutivu JSMP
Diresaun e-mail: luis@jsmp.minihub.org
Landline: 3323883

15 December, 2009

Centro Feto Enclave OEcusse, Gender Focal Point no IRELAND AID komemora anniversariu ba tinan 10 rekonhesementu UNO ba loron Mundial Eliminasaun violensia Kontra feto iha distrito Oecusse.

Oecusse, Pante Makassar 25 Nov 2009

Oras hatudu tuku 20 kalan, komemorasaun anniversariu Tinan 10 Loorn Eliminasaun Violensia kontra feto halao iha Kampu Ikrar Bender Administrador Distrito Oecusse nia oin, CFEO, GFP no IRELAND AID hamutuk ne’ebe chefia husi Administrador Distrito sai hanesan organisador no suportador ba komemorasaun oda nee atu hahu lembra fali no refleta lalaok importansia loron nee ba moris feto no labarik feto iha distrito Nee.

Refleksaun kalan nee, hatudu husi apresentasaun oin-oin ne’ebe lori husi grupu teatru drama, grupu dansa no grupu banda musical local sira no iha mos refleksaun basea ba thema “ Tinan 10 resin, tansa feto sei nafatin sai vitima Violensia iha uma no publiku?”.

Komemorasaun ne’ebe hahu lolos iha tuku 20 kalan nee remata iha oras 00 lolos antes ahi oan mate ne’ebe distrito nee mos hasoru hanesan obstaklus katak ahi elektrisidade mate iha oras fahe kalan lolos.

Maski udan ne’ebe espera sei sai hanesan tauk ba komemorasaun nee maybe audiensias ne’ebe mayoria fetono mane jovens inklui inan no labarik sira kontente hetan animasaun inklui partisipa iha dialogu ho nai ulun sira liu husi perguntas ne’ebe hatoo ba audiensias sira.

Inspektora Umbelina, husi PNTL VPU Nasional Dili, ne’ebe partisipa iha komemorasaun nee, husu perguntas oinsa aman sir abele hanorin oan sira atu hapara violensia ba sira nia alin feto no ema seluk iha uma laran, resposta ne’ebe hetan halo ema hotu haksolok, liu-liu tan respostas ne’ebe fo, maski la mai husi aman rasik maybe mai husi joven sira ne’ebe hare katak ida nee mak mensagem ne’ebe ohin grupu drama sira apresenta.

Adminstrador Distrito Oecuse Jose Anunu, iha ninia intrudusaun rekonehse dadus tinan ba tinan husi Distrito Oecusse ne’ebe hatudu numeru Violensia domestika aas liu hanesan krimi iha distrito Nee. Maski nune nia fiar katak parte hotu sei servisu hamutuk liu-liu ho PNTL no Sosiedade Sivil sira atu hapara sirklu violensia iha uma laran ba feto no labarik feto.

Iha remata, grupu banda musical ne’ebe anima audensia sira taka seremonia kalan nee ho musika ne’ebe furak halo partisipantes no bainaka sira hotu kontenti no taka ho dansa tebe-tebe hamutuk.

Hamutuk besik ema 200 resin partisipa iha seremonia kalan nee no ba tulun hotu ne’ebe hetan husi IRELAND AIR liu husi unidade Gender hamutuk USD 1000 dolar baaktifidades nee hetan suksesu ho diak.

Ba informasaun klaru liu tan bele kontaktu CFEO iha centrofeto_encalveoecusse@yahoo.com


20 October, 2009

Loron 10 Depois Eleisaun Lider Komunitaria iha Distrito Oecusse

Data Remarku : 09 Outubru 2009
Centro Feto Enclave Oecusse, Congratula Eleitores hamutuk 37.091 nebe’e registru nudar eleitores iha livru votantes ba suku hamutuk 18 iha kada Sub distrito 4 iha Distrito Enclave Oecusse. CFEO congratula liu tan ba Eleitores feto sira nebe’e hamutuk 50.53 % ka 18.675 iha Distrito ne’e.

Lei Lideransa Komunitaria no sira nia eleisaun (3/2009) bele hateten lao ho suksesu kompara ho eleisaun Suku 2004, tinan 4 liu ba.

Maski nu
ne’e CFEO mos sei fiar katak, iha eleisaun Lideransa komunitaria ba Tinan nee Feto no mane hotu hasoru informasaun nebe menus atu hatene kona ba iha nebe los sira nia naran iha livru votantes ba kada Sentru Votasaun.

Sekretariu Tekniku Administrasaun ba Eleisaun ka STAE hatudu ona ninia esforsu tomak hodi garante duni implementasaun husi mandate nebe’e mak sira simu inklui Mos Comisaun Nasional ba Eleisaun laiha violasaun signifakantes ba Direitu Umanus Votantes sira nian.

CFEO mos Congratula, Kandidatu Pakote 83 nebe’e kumpri ona sira nia komprimisu durante loron 10 hahu 28 –Setembru ate 7 Outubru hodi halao sira nia kampanha ho hakmatek no hakruuk ba kodigu konduta nebe iha.

CFEO kontente tebes ho posisaun kandidatu Feto nain 7 nebe’e konkore ona ba eleisaun lideransa Komunitaria iha tinan 2009 nebe’e hatudu pasu positifu ba mudansa Feto rurais nia partisipasaun iha vida politika kompara ho eleisaun Chefi Suku iha tinan 2004. CFEO kuntinua hakarak servisu ho Kandidatu Feto nain 7 nebe’e la liu dauk iha eleisaun ba tinan ne’e hodi desenvolve feto maluk iha suku laran ba sosiedade nebe’e sustentavel liu tan no Sai Lideransa nebe’e sensivel ba assuntu iqualidade de generu iha suku laran.

CFEO sei kuntinua mos buka servisu hamutuk ho lideransa komunitaria eleitu sira husi suku 18 hodi fahe esperensia ba sira hirak nebe’e la dauk eleitu ho agenda ba transformasaun sosiedade iha futuru Oecusse nebe’e respeita direitu humanus no asegura katak partisipasaun feto no mane iha desenvolvementu hodi halakon diskriminasaun hotu kontra feto no labarik feto.

CFEO mos hakarak hatoo ninia dedikasaun ba servisus voluntaries hamutuk nain 20 nebe’e hola parte iha Observadores ba Eleisaun tinan ne’e. Hamutuk feto 14 no mane nain 6 namkari iha sentru Votasaun 18 iha Suku 12.

Distrito Oecusse
, hanesan distrito Ketan, iha tinan 4 liu ba, sai hanesan Distrito Pilotu ba implementasaun Eleisaun Suku no depois tinan 5, Eleisaun Lideransa Komunitaria implementa universalmente iha distrito 13 inklui suku hamutuk 442 iha Timor Leste laran tomak.

Ikus Liu, CFEO fiar hanesan ninia visaun katak sei kuntinua Servi ba Feto Oecusse, Servi ba Feto Timor, sei hein katak, Lider Eleitu sira se servi hamutuk ho CFEO hodi halao Visaun nee.

Mai hamutuk ho ami ………………….
Servi ba Feto Oecusse, Servi ba Feto Timor.


Ba Informasaun liu tan bele kontaktu
Maria Hanjam Soriano
Project Officer
CFEO
centrofeto_enclaveoecusse@yahoo.com















bele hare mos husi timortoday konaba eleisaun LK iha Oecusse iha nee





04 October, 2009

03 October, 2009

Profile Kandidata Feto

Abani, Sabadu 3 Outobru 2009

Marcelina Punef, Kandidatu Feto ida husi Pakote 8 ne’ebe kompete ba eleisaun Lider Komunitaria husi Suku Abani, Sub Distrito Passabe, Distrito Oecusse, oras ne’e dadauk tama iha prosesu halao kampanha ba loron 4 iha ninia Suku Abani, besik 44 Kilometru husi Kapital distrito Oecusse.

Marcelina , ne’ebe naran nia toman atu bolu ne’e, kompete hamutuk ho nia feto maluk ida no mane nain 6 seluk ho total pakote 8 ba Suku Abani ne’ebe iha deit total eleitores hamutuk Rihun tolu atus walu resin hitu.

Marcelina, inan husi oan mane rua no feto rua ne’e, hateten katak, nia rasik sinti iha konfiansa boot maski nia hare katak numeru pakote 8 hanesan numeru ne’ebe barak tebes kompara ho ninia total eleitores iha suku laran.

Marcelina ne’ebe iha nia idade 63 kandidata nia aan husi Suku Abani, hanesan suku ida husi Sub Distrito Pasabe ne’ebe isoladu liu husi Kapital distrital Oecusse ne’e iha deit aldeia nain 3, hanesan Pasabe, Naetuna no Haemnanu. Marcelina hare katak iha loron 3 oin mai tan, nia tengki hakaas aan atu kompleta ninia planu kampanha ba Suku nian hamutuk ho nia membrus struktura pakote husi Pakote ne’ebe mak iha.

Hatutan ba nia hanoin ho thema kampanha Centro Feto Enclave Oecusse nian ba Vota ba Feto, Vota ba Pas. Marcelina hateten katak nia hare asuntu Pas ba komunidade laos uniku iha feto nia liman deit, maibe nia fiar katak liu husi lideransa ne’ebe feto sira iha hanesan inan no nudar feto ba komunidade, jeitu hamenus konflitu no resolve problema ho Dame se sai hanesan dalan ba nia atu sai Lideransa ne’ebe transforma komunidade.

Iha loron Sabadu , tama iha loron Terseiru Kampanha Nian, Marcelina la dauk gasta orsamentu barak, tamba nia hare mayoria simpatijantes sira mai voluntariamente no nia gastas kustus kiik deit ba logistika komisaun kampanha nian.

Husi indikasaun Dadus basea ba Resultadu Hatama Pakote iha eleisaun Suku 2009, pakote 8 sai hanesan pakote ne’ebe ho montante boot liu kompara ho Suku seluk husi total suku hamutuk 442 iha Timor Leste. No Uniku Suku ne’ebe iha kandidata Feto ba Chefi Suku liu husi Ida.

Mai hamutuk ho ami, vota ba kandidata Feto, hakilar Marcelina hodi taka nia kampanha iha Aldeia Pasabe loron Sabadu 3 Outubru 2009.

Husi Total Pakote hamutuk 83 ne’ebe registu offisialmente iha STAE distrito Oecusse hamutuk iha kandidato pakote nain 6 mak chefia husi Feto. Centro Feto Kuntinua monitora lalok kampanha durante loron 7 husi data 30 de Septembru ate data 6 de Outubru hodi fo kbiit ba feto sira liu husi sira nia kampanha.

Programma ne’e hola parte husi programa boot Feto iha Politika UNIFEM iha Timor Leste nian, liu husi Projeitu Haforsa kapasitasaun Feto sira iha Hari'i Nasaun no Rekonstruisaun Hafoin Konflitu ne’ebe fasilita husi REDE FETO Timor Leste, no implementa husi Centro Feto Enclave Oecusse, liu husi Fundus ne’ebe hetan husi UNIFEM no UNDEF iha Timor Leste.

Ba informasaun klaru liu tan bele kontaktu ba
centrofeto_enclaveoecusse@yahoo.com

13 September, 2009

Inagurasaun Uma Media iha Enclave Oecusse-Pasu ida ba elimina izolasaun informasaun ba rai Ketan Enclave Oecusse

Uma Media Oecusse,4 Septembru 2009.

Tuku 10 liu minutu 15, muzika tradisional tebe-tebe dere ho lian makaas no furak, menina oan nain 8 hatais ropa tradisional ne’ebe mos furak, bidu tuir musika tebe-tebe ne’e hakat neneik hodi simu bainaka sira ne’ebe mai husi Kapital Dili, liu minutu 3, menina oan ida, tara selendang hanesan simbolu ba benvidu ba bainaka hirak ne’e, muzika mos para no ema hotu basa liman ho haksolok.Husi numeru hirak bainaka ne’e, iha Chuck Rice, International Centre For Journalist iha Timor Leste nia Country Director. Nia sorin seluk, Hamriik lolos kedas, Administrador Distrito Oecusse, Jose Tanesib Anunu, membrus seluk maka Representante husi United State Agency for International Development ka USAID no mos Representante husi Australian Agency for International Development ka AUSAID.

Dader ne’e, sira hotu marka iha Uma Media Regional Oecusse nian, hanesan pasu ida atu inagura Uma Media Enclave Oecusse. Bainaka sira hotu ne’ebe kompostu barak liu husi maluk Jornalista sira haksolok ho seremonia dadersan ne’e, hanesan mos ho Koordenador Uma media Oecusse : Filomena Sila hateten iha nia lia fuan ba konvidadus hotu. Filomena Sila Nudar Journalista Feto ida ne'ebe antes ne'e servi nudar Koordenador Radio Komunidade Atoni Lifau besik tinan 5 nia laran.
Ba Maluk Journalista sira spesialmente, Direktora ICFJ iha nia lia fuan intrudusaun hateten katak, nia sinti urgulhu tamba hatene katak liu husi Funsionamentu Uma Media Enclave Oecusse, bele fo pasu ida ba oin atu liga diak liu tan no halo besik liu tan rai ketan enclave ne’e ho regiaun seluk.Nia rasik fiar katak povu Enclave Oecusse sei benefisiu diak liu tan husi fasilitasaun hirak ne’ebe Uma Media se fornese i liu-liu ba Journalista sira iha regiaun ne’e.
Uma media iha Enclave Oe-cusse ne’e mai husi inisiativa konjunta ida husi Asosiasaun Jornalista Timor Leste (AJTL), Sindikatu Jornalista Timor-Leste (SJTL), Centre Jornalista Investigativu Timor Leste (CJITL), the Timor-Leste Photographers Association (TILPA), Asosiasaun Radio Komunidade Timor-Leste (ARKTL), no the International Center For Journalists (ICFJ), no ida ne’e sai sentru segundu husi grupu ida ne’ebe kompostu husi lima ne’ebe estabelese ona iha Dili, Baucau, Ermera, Suai, no Oe-Cusse.
Iha dader kmanek ne’e mos, Radio Komunidade Atoni Lifau- RCAL ne’ebe foin hotu ninia konstruksaun fisika mos hetan inagurasaun husi AUSAID ne’ebe sai hanesan doador ba rehabilitasaun Radio Lokal ne’e. Inagurasaun ne’e kuntinua ho bensaun ba salaun, tesi fita no refresaun no taka ho han meudia hamutuk.Kuaje besik bainaka lokal no nasional besik 70 partisipa iha seremonia kmanek dader ne’e.

10 September, 2009

Feto nain 5 Nudar Chefi pakote Prepara an ba Eleisaun Suku 2009 iha Distrito Oecusse

Oecusse. Direktora Centro Feto Enclave Oecusse ( CFEO ), Sebastiana da Costa Pereira hateten, tuir dadus provisoriu ne’ebe sira halo monitorizasaun durante prosesu Encontru Comunitaria nebe halao iha Suku 18 iha Distrito Oecusse hatudu katak iha Feto Nduar Chefi pakote mak kandidataan atu compete hamutuk ho Chefi pakote mane sira seluk husi total hamutuk pakote 83 iha Distrito Oecusse.

“ Sira pronto ona, tamba ne’e mak sira hetan akompanhamentu husi Ami CFEO atu bele asegura katak sira nia prosesu kandidataan iha Orariu STAE nian nee lao ho lahetan diskriminasaun. Hatutan Direktora nee.

Nee. Direktora CFEO, nia informa ba Blog spot nee iha nia edifisiu CFEO Palaban, wainhira remata prosesu monitoramentu ba encontru nivel komunitaria no loron 3 depois halao analisa dadus husi monitoramentu nian iha prosesu hatama lista pakote ba STAE iha Edifisiu STAE distrito Oecusse.

Prosesu Submite Pakote atu compete ba eleisaun Suku 2009 iha Distrito Oecusse tuir nia hare katak laiha diskriminasaun ba feto kompara ho mane, maski nune, numeru partisipasaun Feto sei menus nafatin kompara ho Prosesu kandidataan iha tinan 4 liu ba eleisaun permeiru nian.

CFEO Nota katak husi pakote hamutuk 83 iha pakote mayoria chefia husi mane sira no Feto nebe sai nudar chefi ba Pakote nee iha percentagem nebe sei kiik nafatin. Husi numeru total pakote 83 nee iha deit pakote nain 5 ou 6 mak nia monitora chefia husi Feto , nebee tuir lolos sei analisa no finalisa tan husi STAE ba publiku tomak.

Maski nunee, nia fiar katak Feto nudar chefi pakote ba Kandidataan signifika katak sira kandidataan nudar Chefi Suku ba eleisaun Suku 2009. ida nee passu signifikante nebe boot, tamba kompara ho eleisaun suku 2004 tinan haat liu ba , Feto sira iha Nivel lokal, ladauk iha kbiit atu compete hamutuk ho mane sira iha eleisaun, sira prefere liu kandidataan ba posisaun nebe fo ona ba sira hanesan liu feto rua, feto joven. Tamba nee tuir CFEO nia hare, komundade iha transformasaun social nebe hahu muda nebe hatudu ho konfiansa husi feto sira kandidata sira nia aan ba eleisaun suku nee.

CFEO hola parte iha monitoramentu ba Preparasaun Feto iha prosesu eleisaun Suku 2009 hanesan parte husi Projektu Hasae Funsaun feto sira nian iha Prosesu Hari nasaun no Rekontruksaun Nasaun hafoin Konflitu nebe parte programa Boot UNIFEM iha TIMOR LESTE nian ba programa Feto iha Politika. Projektu nee hetan tulun Financeiru husi UNIFEM no UNDEF no exekuta husi CFEO ho supervisiona husi REDE FETO Timor Leste.

Ba oin, Direktora nee espera katak prosesu Edukasaun Votantes no Kalendariu Kampanha ba Kandidatu sira tomak sei fo sensitizasaun ba feto mos atu nune sira nudar feto laiha impede ruma ba prepara sira nia aan diak liu tan hasoru eleisaun iha nivel suku fulan Outubru oinmai.


Alende nee” Joana Bobo Tanu, nebe apresenta nia pakote iha Suku Bobometu husi Parte Oesilo nian hateten katak, nia aan sente hetan tulun no kbiit husi nia komundade rasik no mos nia familia tamba nee nia mos tau metin nia fuan katak nia compete ho mane sira seluk nebe hatama husi Suku Bobometo nian ba eleisaun periode nee ho fiar katak nia mos sei hetan Vitoria.

Iha sorin seluk, Chefi Gabineti Sekretariu estadu Regiaun Otonomia Oecusse, Zeferino da Cruz Salu iha nia lia menon ba feto sira durante loke Aktifidades seluk ba preparasaun feto sira hanesan kandidataan ba eleisaun suku iha Distrito Oecusse, hateten katak, komunidade iha direitu atu fiar ba feto no mane hanesan tamba nee nia espera organisazaun feto sira tengki tulun feto iha nivel rurais sira atu compete aan no lahetan diskriminasaun ruma antes, no durante halao prosesu eleitoral tuir kalendariu STAE nian iha distrito Oecusse.

Tuir Leopoldinu Pui, Koordenador regional STAE Oecusse, katak Elesisaun Suku 2009 nebe sei tuir planu halao iha Fulan Outubru ne’e sei kuntinua monitoriza husi parte hotu inklui Sosiedade Sivil hanesan NGO sira seluk maibe tengki hatoo informasaun ba STAE atu nune bele hetan akreditasaun.

Iha oin mai CFEO mos se fornese treinamentu antes ba kandidaturas sira feto no mane iha Fulan nee nia laran.

24 August, 2009

Violencia Kontra Feto VS Privatizasaun Suspeitu

Vtima Feto ida Kestiona, ninia Kazu Abandonado depois Tinan 5 Halao Relasaun Seksual Ilegal ba Vice Presidente Parlamento Nasional . Vitima Feto ida ne’ebe iha ninia karta ba Vice Presidente Parlamento Nasional, Shra, Maria Paixao ne’ebe kaer kargu mos nudar Grupu Mulheres Parlamentu Nasional ( Data la refere iha karta ne’e ) hatoo nia sentimentu husu antensaun ba Grupu Mulheres Parlamentar atu tau matan ba ninia kazu abandonado hafoin tinan lima halao relasaun seksual subar ho “ Presente Membrus Counselho de Ministru iha Governu AMP nian “.

Liu husi ninia karta ne’ebe hakerek mos ba ( cc : red ) Primeiru Ministru no Sekretaria Estadu Promosaun Iqualidade ne’e, Vitima ne’ebe idade la identifika ne’e konta momos ninia istoria oinsa nia hahu halo relasaun seksual iha tinan lima liu ba no oinsa nia ikus mai hetan abandonado husi Mr X ne’ebe nia refere.

Mr.X ne’ebe nia refere, oras ne’e dadauk kaer kargu boot ida iha governu AMP nia laran hanesan membrus mos husi Counselho de Ministro.

Parlamentu Nasional ne’ebe simu tiha karta ne’e, hato kedas ninia reaksaun ne’ebe husu ba media Sira liu-liu blogspots sira ne’ebe publiku assuntu ne’e atu respeita Mr.X ninia privatizasaun.

Exemplu ida mak Presidente Parlamentu Nasional fo sai kedas ba media iha dia 20 de Augusto katak, media sira tuir los la publiku assuntu privatizasaun ema nian iha internet tamba laiha respeita ba ema nia direitu privadu.

Media ne’ebe hetan aksesu liu tan ba karta ne’e konsege Publiku Karta Vitima ne’e iha tahan 4 ba internet halo assuntu ne’e la sai ona privatizasaun maibe publiku.

Vitima ne’e iha nia karta rekere ba Grupus Feto no Parlamentu nasional atu tau matan ba kazu abandonado ne’ebe tuir nia viola ona nia direitu hanesan feto.

Vitima ne’e rasik husu atu kazu hanesan ne’e tengki elimina atu nune labele akontese tan ba Feto vulnerable seluk ne’ebe sempre monu lalais ba tentasaun atu sai hanesan feen kiik ou mos mane uza deit atu halimar depois husik hela seim responsavel.

Publiku oras nee dadauk hein hela reaksaun husi Parlamentu nasional laos tamba kazu hanesan ne’e foin mak akontese, maibe tamba Kazu nee involve membrus Counselho Ministro ida ne’ebe publiku hatene tuir lolos labele komete kazu hanesan ne’e.


Ba kazu kompletu bele hare karta nee iha linha internet blog TATOLI nian edisaun 20- agustu 2009.
http://odanmatan.blogspot.com/2009/08/assis-nakar.html


Saida mak ita bele ajuda?
Ita bele SMS ou manda MMS ba numeru telf 7230029 husu atu bele responsabel ba kestaun ne’e seim kria polemika ba Vitima tan.

Ita mos bele print karta ba Parlamentu ne’e hodi fo lisaun ba Feto maluk seluk atu bele mos hatoo sira nia keisa .

Ikus liu, fo nafatin ba koalker Vitima Feto se deit mak iha ita nia esperensia hetan violasaun hanesan atu koalia sai, keta nonok no hakbesik ba Grupu Feto sira hodi hetan tulun, liu-liu wainhira involve krime ona hanesan halo abortu no violasaun seksual.


13 August, 2009

TRIBUNAL DISTRITAL OECUSSE HALAO JULGAMENTU BA KAZU ABUZU SEKSUAL NEBE AKONTESE IHA TINAN 2001

Agustus 2009

Iha loron 29 fulan Julhu 2009, Tribunal Distrital Oecusse hala’o julgamentu ba kazu abuzu seksual ne’ebe akontese iha loron 15 Jullu 2001. Iha estimasaun katak kazu ne’e pendente durante tinan 8 nia laran. Prosesu julgamentu derize husi juiz koletivu mak hanesan: juiz João Felgar, no akompañadu husi juiz nain rua seluk hanesan juiz João Ribeiro no Juiz Antonio Helder do Carmo. Prokurador ne’ebe mak reprezenta lezada mak, Procurador Hipolito Exposto no arguido rasik akompañadu husi Sebastião Amado de Almeida husi Defensoria Publika. Julgamentu ne’e aprezenta lezada ho inisial LK no arguido ho inisial JA nomos testamunha nain tolu.

Iha prosesu julgamentu ne’e, juiz esplika ba arguido kona ba direitu ne’ebe mak arguidu iha, liu-liu direitu atu nonok (la fo deklarasaun ba tribunal) bazeia ba artigu 60 (c) Kodigo Prosessu Penal Timor Leste aplikavel.

Iha parte seluk, iha materia akuzasaun husi Ministeriu Publiku ne’ebe lê husi juiz, Ministeriu Publiku akuza arguido kontra artigu 289 Kodigo Penal Indonesia kona ba krime abuzu seksual. Atu reforsa akuzasaun, iha prosesu julgamentu ne’e, Ministeriu Publiku mos aprezenta testamunha nain tolu, ida husi testamunha nain tolu ne’e, lezada nia aman rasik, maibe nia labele fo nia depoimentu tamba nia matan aat no tilun diuk, desde momentu akontesementu nomos durante iha prosesu julgamentu nia laran.

Lingua ne’ebe mak uza iha prosesu julgamentu nia laran mak lian ofisial Portugues no Tetum, maibe iha julgamentu ida ne’e uza mos lian lokal, tamba testamunha no lezada hatene deit koalia lian Baiqueno no tradus fali ba lian ofisial husi tradutor ne’ebe fornese husi tribunal.

Bazeia ba observasaun JSMP nain nota katak prosesu ba kazu ne’e lao neneik no kleur liu, tamba ne’e mak depoimentu ne’ebe aprezenta husi lezada la tuir ona realidade ne’ebe mak akontese no la forte hanesan uluk, tamba lezada, no testemunha no arguido sira la hanoin ona ho diak kronologia husi kazu ne’e.

JSMP kompriende katak atraza husi prosesu kazu ida ne’e tamba limitasaun no insufisiente husi autor judisiariu hodi hala`o knar judisiariu, maibe JSMP mos hanoin katak situasaun ida ne’e mos influensia husi situasaun uluk ne’ebe, autor judisiariu la hela metin iha Tribunal Distrital Oecusse. JSMP konvensidu katak, situasaun ida ne’e kontrariu ho prinsipiu prosesu justisa lalais, tuir artigu 9 versikulu (3,4,5) Kodigo Prosesso Penal Timor Leste no artigu 14 versikulu 3, (c) Konvensaun Direitu Sivil no Politika, relasiona ho direitu atu hetan julgamentu la-hó suspensaun nebe’e mak la merese (tanpa penundaan tidak semestinya). Ho nune’e, JSMP espera katak situasaun ne’ebe mak haktuir iha leten, laos sai hanesan obstaklu atu atraza prosesu kazu ruma. Tamba situasaun ne’e lori influensia ba esforsu atu deskobre faktus no asegura evidensia (provas) nebe mak apropriadu ba prosesu justisa krimanal ida nian. Tanba ne’e, maske konsidera realidade ba limitasun autor judisiariu, JSMP nafatin konsistente ho provizoins lei no rekomenda atu kazu ne’ebe mak rejista iha Tribunal Distrital Oecusse ou iha area jurisdisaun tribunal sira seluk bele prosesa lalais bazeia ba prinsipiu julgamentu ne’ebe “justu, baratu no lalais (labele prosesa to tempu naruk).

Tamba JSMP kompriende katak, wainhira kazu ida, nia prosesu kleur no prosesa durante tinan barak, sei halo sosiedade nebe’e mak la kompriende lei, liu-liu ba lezada nomos arguido sente katak prosesu justisa formal la fo vantazen nebe diak ba justisa ne’ebe mak sira buka, tamba tribunal la efetivu no la optimal hodi halao nia knar ho diak. Situasaun ida ne’e mos sei fo influensia maka’as ba prosesu partisipasaun komunidade nian hodi dezenvolve sistema lei ne’ebe mak bazeia ba interese povu nian rasik.

Julgamentu ba kazu ida ne’e sei kontinua iha loron 10 fulan agostu 2009 atu rona akordaun husi tribunal.


Atu hetan informasaun klaru, kontaktu:
Luis de Oliveira Sampaio
Diretur Eksekutivu JSMP
Email: luis@jsmp.minihub.org
Landline: 3323883

06 August, 2009

TIMOR-LESTE, IN FIRST REPORT ON COMPLIANCE WITH WOMEN’S ANTI-DISCRIMINATION

Experts of the Committee on the Elimination of Discrimination against Women today recognized the recent legislative and policy efforts of Timor-Leste to improve the lot of women in the Southeast Asian island nation’s traditional patriarchal society, but expressed concern over continuing discriminatory practices in schools, the workplace and family life.

Presenting Timor-Leste’s initial periodic report on compliance with the Convention on the Elimination of all Forms of Discrimination against Women, Idelta Maria Rodrigues, Secretary of State for Promotion and Equality, said a male-dominated culture and years of conflict had hindered women’s livelihood and well-being. But since gaining independence in 2002, the Government, with the support of the United Nations and development partners, had worked hard to promote women’s rights and empowerment.

Following ratification of the women’s Convention and its Optional Protocol in 2003, Timor-Leste’s Government had created a Penal Code with a gender perspective and provisions that criminalized domestic violence. It had also set up gender focal points in Government Ministries, launched gender awareness campaigns in the national media, and signed a pact with civil society and religious organizations to develop gender-sensitive budgeting and a health policy, as well as partnerships for resource and knowledge sharing on gender equality.

Article 17 of the Constitution guaranteed full equality between the sexes in all spheres of life, she said. Moreover, slated for approval this year by the Council of Ministers was a draft law establishing equal land and property rights for men and women, as well as a bill to prevent domestic violence, protect victims and guarantee their legal rights through strong regulation and support centres.

While lauding those efforts, Committee experts expressed concern over low school enrolment and graduation rates among girls, particularly pregnant teens, as well as sexual harassment and intimidation by male teachers. Girls, they said, needed a comfortable environment to learn and must be free from societal pressure to quit their studies if they got pregnant. They asked why divorced women were expected to return to their parents’ home.

Some experts were worried that women on average earned just one eighth of men’s pay and were often denied maternity leave or not allowed to return to work after taking leave, even though the law guaranteed those rights. They encouraged Timor-Leste to ratify the International Labour Organization’s (ILO) conventions on equal pay, treatment and opportunity in the workplace. Others felt that not enough was being done to protect girls and women from violence, prostitution and trafficking, as well as from forced labour.

Assuring the Committee that it was trying its hardest to fulfil its obligations and provide the necessary information, the delegation said that while Timor-Leste was a young country, it intended to include all its citizens equally in building its future. To the series of questions about children and education, the delegation said it took time to change the age-old mentality condoning corporal punishment. Work was under way meanwhile by the Secretary of State for the Promotion of Equality and the Education Ministry to end sexual harassment and violence against girls, particularly in remote areas, which had led many parents to remove their daughters from school.

The delegation confirmed that child labour was banned, and in June, the Government had ratified International Labour Organization Convention No. 182 on eliminating the worst forms. Also, it had prepared a memorandum of understanding with the National University on information sharing and assistance to students interested in gender studies. The Government had also launched intensive training programmes on gender issues for professors.
To additional concerns about practices in the workplace, Ms. Rodrigues said women public servants had the right to take maternity leave and resume their positions without penalty, but the situation was uneven in other employment fields and had to be improved through awareness-raising and other measures. The Government was working to educate women on how they could file complaints of sexual harassment that occurred on the job.

Regarding domestic violence, the draft law on that would definitely pass soon in the Council of Ministers, and possibly by year’s end in the Parliament. The national police had been trained to assist victims in the rural areas, and shelters had been set up in Dili, the capital, and in three other districts. A study on trafficking and immigration of prostitutes would soon be conducted.
The Committee will meet again at 10 a.m., on Friday, 31 July, to consider the combined initial to sixth periodic report of Liberia.

For more information on the Timor Leste Presentation Report released by the OHCHR please refer to this link http://www.un.org/News/Press/docs/2009/wom1747.doc.htm

24 July, 2009

Consolidated Suggestions and Recommendations on Closed-List/Packet System for the Suco Election on 9 October 2009

During a roundtable discussion with women partners, there were more than 30 participants representing networks (Rede Feto and FONGTIL) and NGOs including women’s NGOs, CBOs, political parties and UN agencies. Following the introduction of the Executive Director of FONGTIL on the approval of the Law on Community Leaders and the Way the will be Elected (suco election law), the discussion specifically focused on the closed-list or packet system of the election. Suggestions and recommendations made were:

1 To socialize and advocate information about the law and specifically the provision regarding the closed-list system to women’s wings of political parties.
2 Hold meetings with political leaders by using direct approaches e.g. meeting the leaders one by one, meeting the key leaders of political parties and groups as a team, etc.
3 Hold public meetings and discussions with women representatives in suco councils and the women in sucos and aldeias and encouraged them to be listed as candidates and ensure that they win the election.
4 Conduct an interview with current women suco representatives to know their views about the closed-list system, its implications to women’s participation, to know if they are still going to run and obtain their suggestions on how to ensure that women’s participation is increased or sustained.
5 Hold meetings with the media/journalists and encourage them to advocate gender issues and women’s representation in the suco councils.
6 Hold meetings with women parliamentarians (GMPTL) to review the important provisions of the suco law and their support to ensure women’s representation in the packets of candidates and win in the suco election.
7 To ensure that the lists of candidates in each packet in each suco includes women representatives before submission to CNE for approval.
8 Capacity building support or training for women candidates to build their confidence as candidates and future leaders, socialization of their roles and responsibilities as leaders and on gender and gender issues.
9 If possible, in the future all of the candidates have to submit their CVs to ensure they meet the required qualifications and competencies for election in the suco council.
10 Civil societies (international and national/local) need to review their roles and responsibilities to ensure women’s participation and in monitoring the electoral processes.
11 There is a need to work closely with CNE and STAE to make sure that rules and regulations prepared and approved promotes women’s empowerment and gender equality. Continued dissemination or socialization of the approved law through civic education activities, with focus on the women’s proactive participation in the

6 East Timor Women’s Networks Representations Attended the 44th session of the Committee on the Elimination of Discrimination

The 44th session of the Committee on the Elimination of Discrimination against Women will take place from 20 July to 7 August 2009. During the session, the Committee will consider the state reports by Argentina, Azerbaijan, Bhutan, Denmark, Guinea Bissau, Lao People's Democratic Republic, Japan, Liberia, Spain, Switzerland, Timor Leste, and Tuvalu.
More information can be found at:
http://www2.ohchr.org/english/bodies/cedaw/cedaws44.htm

In the mean Time, Members of 6 NGO representative has travel to New York to attend the purpose of the meeting.
The 44th Session on Timor Leste State Report will be conducting on the July 30th New York Times.
The State has submitted the First Initial CEDAW Report as an addition to the Common Core Document Report for several Treaty bodies in 2007.
http://daccessdds.un.org/doc/UNDOC/GEN/N08/617/64/PDF/N0861764.pdf?OpenElement


Thursday, 30 July 2009
899th meeting
Timor-Leste, initial periodic report
(CEDAW/C/TLS/1)
10-10.30 a.m. 4 (continued) Introduction by the representative of the State
party
10.30 a.m.-1 p.m. 4 (continued) Questions by experts and dialogue with the
Committee
900th meeting
3-5 p.m. 4 (continued) Timor-Leste
(continued)
5-6 p.m. 4 (continued) Working Group of the Whole
(closed)
Friday, 31


The Committee also received an NGO Alternative reports including country-specific information
from NGOs. OHCHR posts these 2weeks in advance before the state party presented their reports. documents on its website, under the relevant CEDAW session.
http://www2.ohchr.org/english/bodies/cedaw/docs/ngos/NGO_alternaitve_report_TimorLeste_CEDAW44.pdf

we wish NGO Representative will able to share the Results of the Concluding Recommendation and its General Comment while their return in to the East Timor.

Members of NGO representative are as follows:
Head of the NGO Delegation Mrs. Laura Menezes Lopes as well as the CEDAW Alternative report Working groups - CARWG
Rede Feto Action Partner –and Centro Feto Enclave Oecusse Program Manager : Mrs.Sebastiana da Costa Pereira
Director of National FORUM NGO’s of Timor Lestev: Mrs.Dinorah Granadeiro
Director of Judicial System Monitoring Program JSMP ; Mr.Luis Sampaio
Formers Director REDE FETO 2004-2008 : Mrs.Ubalda Alves
Association of Mens against Violence Founder : Mr.Marito de Araujo

For more information on the State Delegation to the 44th session on CEDAW please refer to this link http://www2.ohchr.org/english/bodies/cedaw/docs/list/TimorLeste_list_cedaw44.pdf

23 July, 2009

New Featuring Coming up

Hi All
The Sekretariat Pleasent to Share with all of you the new featuring from our Blogsport a titled of
" Special thanks of the Month " this is a long the side of our blogs which our dedication to thanks several womens helped us in some special way and specially something is most important for us happen in the presents of the month.

We are pleasent to start with the JULY special thanks
and will cuntinue to wish share with all of you our best friends in the coming months

Thanks
Abathy

18 June, 2009

Treinamentu ba Treinadores Halao iha Oecusse ba 50 Pessoa

Hahu iha Loron Kinta 11 Junhu ate Sabadu 13 Junhu 2009, Salao ETPA Oecusse sempre nakonu ho Juventude feto mane, hare ba dader san tuku 8.00 deit ekipa treinadores sira husi CFEO hahu prepara fatin no salao Treinamentu nian. Faski iha loron Permeiru konsege hasoru infrenta loron feriadu Corasaun de Jejus, maibe abertura treinamentu ba Fasilitadore 50 atu halao programa Haforsa Kapasitasaun Feto ba hasoru Eleisaun Suku 2009.

CFEO liu husi Programa HPFIES fornese treinamentu ba Treinadores durante loron 3 konaba Treinamentu Lideransa, Transformasaun Politika no Komunidade. Treinamentu ne'ebe Aberta husi Adjunto Administrador Distrito Oecusse, Fransisco Bano haklaken katak preparasaun ba eleisaun suku 2009 persija liu tulun husi Feto no Mane hotu liu-liu sira ne'ebe mak atu sai formadores tengki iha neon brani no aten boot hodi fo koragem diak liu tan ba feot maluk sira hodi aktifa iha eleisaun suku tuir mai.
Durante kada oras 8 iha kada loron, partisipantes nebe kompostu husi feto 25 no mane 25 nee hetan topiku kona ba transformasaun lideransa, transformasaun komunidade no transformasaun politika.
Maria de Fatima Maia nudar Trenador Nasional ba TOT nee hateten katak, topiku no konseptus hirak nee mak fundamental liu atu transfere ba Treinador Regiona l sira hodi nune iha Fulan hirak oin mai sira se prontu ona atu kapasita liu tan fali Feto Maluk Potensial sira iha eleisaun suku 2009.

Hamutuk iha abertura TOT nee, alende Adjunto Administrador Distrito Oecusse, acompanha mos husi Direktora CFEO Sebastiana Pereira, Konvidados sira no mos Diretora REDE FETO nasional Yasinta Lujinha.

Noemia Sequeira nudar Koordenador programa HPFIES hatoo ba Media lokal sira importansia husi atifidades TOT ba maluk 50 pessoa fasilitadores sira nee atu bele kontirbui ba CFEO ninia programa atu kapasita ba potensial feto sira ne'ebe sei partisipa fali husi kada suku iha treinamentu tuir mai.

Imaculada de Araujo, tinan 25 feto maluk husi partisipantes ida hateten katak ida nee permeiru fes ba nia partisipa iha treinamentu ida ne'ebe nakonu ho animasaun, atifidades i loke duni nia hanoin ba politika no lideransa liu-liu ba feto rurais sira.

Iha loron terseiru dia antes ba remata treinamentu nian, Direktora REDE FETO taka atifidades nee ho hatoo ninia emphasia ba kbiit no motivasaun ne'ebe nia rasik hare hatudu duni ona husi Maluk fasilitadores sira liu-liu 50 pessoa nee tamba nee nia husu atu kuntinua mantein sira nia knaar hanesan fasilitadores foun ba CFEO hodi kontribui ba programa HPFIES.


ba infromasaun klaru liu tan bele kontaku Noemia Sequeira, Koordenador HPFIES CFEO liu husi


















02 June, 2009

Fulan Ida depois Nakroma la Opera

Loron Sabadu, tuku 9. Dader, Hanesan Babain, Merkadu Numbey Oecusse nakonu ho bajar nain sira. Mikrolet sira hatun dadauk pasangeirus sira nebe'e mai dadauk husi cidade oecusse nian, maibe interestante liu mak mikrolet husi parte liur area sub distrito menus iha loron ne'e.
Feto Maluk Sira husi CFEO hakbesik aan dadauk ba mikrolet jalur luar kota nian hodi husu tanba saa mak oras tuku 9 deit sira la halai ona" Ami lahetan penumpang mana, kuaje ema latun husi foho mai tamba sira dehan sira nia familia sira ba iha Dili buka sasan no too ohin loron sidauk fila,,,, alende nee, eskola oan sira mos sidauk feriadu no ami mos laiha lisensa atu halai iha cidade laran".
resposta ne'e hatan kondis los ho inan Maria Agnes nebe'e CFEO hasoru tuur hela iha Ai Sukaer hun faan nia Masmidar Karong Ida. Maria hatan katak, Masmidar nee agora folin kupu kiik ida tengki faan ho 0.25 centavos, maski antes nee faan ho 0.10 cen.
Maria Hateten katak nia kaben, Agustinho Bento tuir lolos nia haruka ba Dili iha Fulan Abril Depois paskoah remata atu hola tan masmidar karong 5, maibe to ohin loron, Maria nia Kaben sidauk bele fila tamba laiha Roo ahi Nakroma.
Reasaun makaas mos mai husi Filomena Afoan, Empresariu lokal nebe'e hetan Subsidiu husi Governu hodi faan Fos MTCI iha Merkadu Tono. Filomena sidauk bele kuntinua faan fos nee tamba to agora laiha stock iha nia Gudang. No Filomena nia Kaben laiha Kbiit atu Uja medidas Dalan Darat ou trasa Indonesia hodi hatama Foss MTCI tamba folin nebe se gasta se lahanesan ho folin nebe'e nia se hetan.
Kondisaun ida ne'e halo Fos MTCI agora mamuk iha Oecusse no Konsumidores sira tengki halai ba buka Fos ho Marka seluk ho Folin ne'ebe as liu. Folin Fos Lokal nebe Konhesidu ho Mamramu sae husi 18 kada 35 Kilo ba 25 depois de Nakroma Para.
alende ne'e nesesidades basiku seluk hanesan Mina, Masmidar, Mantolun no Supermi sae kauje kada semana.
Kondisoens ne'e tuir observasaun se kuntinua sae makaas iha fulan oin mai nia laran se karik Governu laiha aksaun atu tulun meius transporte maritima hodi liga fali Kapital Dili-Oecusse iha fulan ne'e nia laran.

25 May, 2009

Estabelesementu Akordu Servisu ho Radio Komunidade Oecusse



Hahu iha ninia inisiu kampanya ba MAI HO AMI SUPPORTA FETO IHA ELEISAUN , Sekretariadu CFEO liu husi Ekipa projeitu Haforsa Kapasitasaun feto iha Eleisaun Suku 2009 estabelese ona akordu servisu ida entre CFEO ho RCAL, Radio Komunidade Atoni Lifau.




Lalaok husi Akordu nee, se hare liu ba Meiu husi Mediu hanesan Radio bele foka no hatoo informasaun nebe'e sensitifu diak liu tan ba Rona nain sira iha Distrito Oecusse kona ba Oinsa Feto sira mos bele partisipa aktifamente iha Eleisaun Suku tuir mai iha fulan hirak oin mai.




Akordu nee, hare mos atu oinsa CFEO no RCAL bele realisa promosauniha Dalen Baikenu no Tetum hodi encouragem Maluk Feto sira nebe'e iha potensia boot hodi atifu iha planu ba kandidataan inklui oinsa hatene informasaun basiku balun ba eleisaun suku 2009.




Noemia Sequeira, Officiais Projeitu ba CFEO, hateten katak, hamutuk total orsamentu $ 661.oo US Dolar maka kontribui husi CFEO ba kapasitasaun fornesementu operasaun programa hirak nebe RCAL sei Trasa. Manager RCAL nebe'e aseita akordu nee, hatudu husi sira nia assinatura ba MOU entre parte rua iha loron nee kedas, loron segunda, Dia 15 Maiu 2009 iha Edifisiu RCAL distrito Oecusse.




Akordu ne'e mos hakruuk ba MOU nebe asina hamutuk entre RCAL no CFEO atu mantein katak, objetifu husi akordu parte rua ne'e sei hetan tuir ninia indikador.




CFEO se halo afaliasaun iha Fulan Junhu antes de Eleisaun hodi hare ba futuru kuntinuasaun husi Programa supporta feto iha eleisaun suku 2009 liu husi Radio Komunidade Atoni Lifau.




ba Informasaun klaru liu tan bele kontaku :


Noemia Sequeira, project Officer HPFIES


13 April, 2009

Abortu iha Kontekstu Timor Leste


“ wainhira sientistika sira hare iha be’e no du’ut moris iha planeta seluk husi mundu ne’e sira temi katak ida ne’e MORIS iha ne’eba, MAIBE tamba sa mak wainhira raan ida hamutuk foin mak loron ida iha kabun laran sira sidauk hare katak ne’e UMANU ONA?” ( hau nia perguntas ba hau nia aan rasik antes hau hakerek ida ne’e)

Ita se lembra iha debates ne’ebe seriu tebes durante semana hirak nia laran iha Timor Leste kona ba alterazaun ba opsaun balun husi artigu iha Kodigu Pinal Timor Leste(tuir mai se bolu deit KPTL) nian sobre Abortu ne’ebe vigora liu iha artigu 144 koalia kona ba ” interupsaun iha isin rua”/ interrupção da gravidez no mos iha opsaun ba artigu 145 ne’ebe koalia kona ba “ kulpa ba interupsaun iha isin rua”/interrupção da gravidez não punivel.[1]

Le’e nain hotu hatene katak, Kodigu Pinal signifika sa artigu mak regula ne’e krimi no inklui iha TL nia KP abortu konsidera hanesan krimi, tamba “de faktu” konsidera hanesan hasa’i ema ida nia vida ou direitu ba moris.

Tamba sa Abortu iha KPTL nian?
Antes TL uja ou applika KPTL nian , durante tinan 8 resin nia laran TL uja KUHP Indonesia nian, iha neba mos artigu 283,299, no artigu 346-349: koalia kona ba abortu hanesan krimi ba ema hotu maibe iha kondisoens ne’ebe tuir mai, regula tan ho lei Saude indonesia no 23/1992 artigu 15 ne’ebe fo opsaun atu bele halo provokasaun ba abortu. No iha nia esperensia artigu ida ne’e sai polemika too ohin loron tamba kontrariu makaas ho KUHP aritgu iha leten hirak ne’e.

KPTL nian, kriminalija abortu hanesan hateten lolos iha artigu 144. mais tamba sa mak artigu 145 sai polemika no hamosu dilematiku ba sira ne’ebe mak tengki foti desizaun? Simples katak, tamba interpretasaun ba artigu ne’e laiha base fundamental tuir esperensia TL nian. Abortu iha Timor Leste krimi aseita ka laaseita ema hotu sei hateten aseita. Inklui hau rasik ne’ebe sexu Feto ida mos aseita katak abortu ne’e krimi.Mais tamba sa mak persija iha debate naruk tan?????
Le’e nain sira, iha aspektu oin-oin, fenomena debate sobre alterazaun ba opsaun artigu rua ne’e konsege provoka hau nia liman duni atu hakerek.

Permeiru tamba iha debates barak sobre artigu no hakarak ne’ebe makaas tebes ba alterazaun husi artigu rua ne’e husi KPTL nian, ne’ebe to fim tengki passa ho nein muda lia fuan signifikasaun ruma.
Segundu , tamba iha lisaun boot mak ita hotu bele aprende husi esperensia ne’e, ita hare rasik ho matan, katak iha debates hirak ne’ebe mak halao ba publiku, inklui uja media nasiona, hanesan TV, Radio inklui website ne’ebe blogspot, facebook, scrib no seluk tan ne’ebe oras ne’e ita bele aksesu ba, maibe la aspiratifus no kolaboratifu ho diak fo suksesu ba laiha mudansa husi artigu ne’e.
Terceiru, tamba movementu ne’e sai fali hanesan deit luta Feto sira nian deit ba muda artigu ne’e, no movementu ne’e hasoru movementu boot ida ne’ebe forsa los, movementu ne’e ita bele bolu, Feto sira sai objeitu ba lei tamba deit sira nia isin lolon tamba Feto ne’ebe bele kous oan no tuir mai hakarak atu halo abortu

.
Le’e nain sira, hau hakarak lori ita ba halo analisa klean liu tan saida mak Feto, Abortu , direitu no generu tuir kontekstu Timor Leste nian. Maibe antes ne’e, ita tengki halo kumprimisu katak LOS DUNI ABORTU NE’E KRIMI.

Saida mak abortu ne’e?
ABORTU la hanesan ho ABORSI maibe iha lian tetum kuaje laiha differente tamba ita hare liu deit ba sa mak kau’za husi akontesementu ne’e, tamba ne’e karik diak liu ita bele uja termus ne’ebe official mai husi Fact About Abortion, Info Kit on Women’s Health oleh Institute for Social, Studies and Action, Marsu 1991, Katak : iha termus medikus, aborsi difini hanesan interupsaun ba isin rua depois Uterus inan ida kous fetus ( janin ) husi resultadu sperma hasoru ovale antes idade fetus nee ladauk to’o semana 20.



Maski nune tamba sa iha konseptu PROVOCATE ABORTION?Ka abortu ne’ebe provokatifu?
“ Data WHO hatudu katak 15-50% inan balun mate tamba abortu ne’ebe la seguru,kada tinan bele akontese abortu to miloens 20 ( 20 Juta/tahun ) hetan katak hus ne’e nain 70.000 feto sira ne’e maka mate.
Simple ida ne’e katak sei karik iha feto nain 8 mak abortu nafatin mos, 1 husi sira rata-rata mate tamba la seguru.. DIFFERENTE TEBES ho kau’za se abortu ne’e tamba laiha planu ou laiha hanoin atu halo, no ida ne’e inklui, bele kolen, moras, monu no ran fakar halo inan ne’ebe isin rua bele lakon nia bebe ne’ebe sei iha kabun laran.

Agora ita hare katak, artigu 144 hakarak fo opsaun ba ABORTU ne’ebe mak tengki halo duni tamba planu ida ne’e mak ita bolu : interupsaun iha isin rua ou ho liafuan simple bele hapara isin rua kuandu hakarak ho razaun ruma.

Problema agora maka: semak desidi? Tamba saida, no oinsa?
Tuir fali artigu 145 hakarak hateten katak, se no tamba saida no oinsa ne’e, la krimi, ho razaun katak ita bele fo kulpa ba autor no subjetu se deit mak involve iha ka’zu ne’e. Saida mak akontese, se mak se ajuda se no iha ne’ebe inklui mos tamba sa tengki halo abortu ne’ebe provokatifu ne’?.

Agora iha ona pro no kontra ba artigu ne’e duni. Hau hakarak ita ba hare ida-ida entre abortu no faktores seluk ne’ebe hau temi tiha ona iha leten.

Abortu no moralidade
Los duni iha debates ne’ebe liu-liu tiha ona, ita rona ne’ebe mak makaas liu mak abortu ho moralidade. No ne’e neutral ba generu tamba tantu Feto no mane hanesan objeitu ba abortu konkorda katak se deit mak halo desisaun abortu iha interpretasaun ida monu ona ba sala ( halo krimi ) iha mundu nia futar oin no iha maromak nia futar oin.

Tamba sa moralidade sai boot liu? Moralidade relasiona ho objeitu ida ne’ebe se foti desisaun atu hamate ou atu halakon isin ida ne’ebe laiha lian husi inan ida nia isin ne’e mak kondena ho sala boot hasoru lian ne’ebe seidauk iha ne’e.

Ba sira ne’ebe “PRO LIVE” sira sei konkorda, MAIBE ba sira ne’ebe “PRO CHOICE” sira se la konkorda.

Objeitu rua deit mak involve iha akontesementu abortu ne’ebe provokatifu objeitu ne mak Feto ida hanesan nain ba isin rua no mane ida ne’ebe sasin ba isin rua no hun ba isin rua. Tamba sa? Tamba tuir maromak nia ukun fuan, laiha Feto ida se la isin rua sein mane ida nia isin rohan mos.

Biolojikamente, isin rua, uniku Feto mak bele hetan isin rua, maibe uniku mane mos mak bele halo Feto isin rua. No dadalia kona ba isin rua mak sai faktore katak iha ikus mai, parte balun husi objeitu rua ne’e iha planu atu hapara isin rua ne’e tamba razaun oi-oin.

Iha debates ne’ebe barak liu ba ne’e: hare liu deit ba :
Oinsa se Feto ne’e tinan seidauk too , oinsa se Feto ne’e isin rua husi nia membrus familia rasik hanesan aman, maun ou alin mane, oinsa se Feto ne’e vitima husi abuzu seksual tantu tinan boot ona ou seidauk too. Mais faktus katak, ema hotu hare deit ba Feto ne’e hanesan isin ne’ebe mak bele kous duni bebe ida ne’ebe tuir mai atu halo abortu ba ne’e.

Antaun saida mak sai konklusaun final katak, los duni mak laiha moral ne’e Feto ne’ebe mak atu halo abortu ne’e, no laiha interpretasaun ba faktores seluk katak se laiha Feto ida mak se isin rua sein iha mane ida mak halo isin rua.

Tamba ne’e, moralidade laos hare ba sexu ne’e maibe ba DESISAUN ne’ebe hakarak atu halo hodi foti abortu ne’e, lahare ba FETO KA MANE mak husu atu halo abortu.
Hau se soe hela perguntas boot ida ba ita hotu, sei razaun hirak sira ne’e iha duni, hanesan isin rua tamba abusu seksual, isin rua tamba sidauk kaben, isin rua tamba sei tinan ki’ik, isin rua tamba laen laiha ne’ebe bele tama kategori isin rua ne’ebe lahakarak, no seluk tan, sa mak ita sei koalia ba sira wainhira sira hakarak atu halo duni abortu????

Laiha duni istudu profundu ida dauk kona ba abortu iha Timor Leste tamba hodi uluk kedas abortu krimi iha TL tuir KUHP maibe esperensia hatudu katak istudu ida ne’ebe halao husi Charles Darwin University , Suzanne Belton ne’ebe halao nia survey ida kona ba isin rua ne’ebe la hakarak iha Timor Leste nia fo konklusaun katak, LEI ne’ebe vigora makaas no tamba ne’e mak abortu ne’ebe illegal mak commun liu iha Timor. (Charles Darwin University , Suzanne Belton, unwanted pregnancy in Timor-Leste)

Atu klaru liu karik ita bele lee fila fali file husi Kazu ida ne’ebe akontese husi Tribunal distrital Oecusse ne’ebe fo sai tuir JSMP nia monitorizajaun iha Dec 2008 tuir mai ne’e:
Iha loron 19/11 08, tribunal Oe-Cusse halao prosesu julgmentu ida ba kazuabortu ne'e involve arguidus ho inisial LL dan ES. Prosesu julgentu ida ne'evitima la marka prezensa tanba mate tiha ona. Iha akuzasaun deklara katak, iha fulan Marsu 2007 iha Betasi, Taiboko,arguidu LL fo tuir ai-moruk tradisional liu husi arguidu ES hodi entrega bavitima J atu hemu tuir arguidu LL nia hakarak. Intensaun husi arguidu nainrua, atu halo abortu ba embrio iha vitima nia kabun laran ne'ebe fulan 4.Arguidu sira mos sujere ba vitima atu hemu ai-moruk ne'e durante semana tolunia laran tutuir malu. Depois liu tiha, wainhira vitima besik atu partu,vitima ho embrio sira nia vida labele salva no mate. Iha julgamentu laran,arguidu ES rejeita total akuzasaun husi ministeriu publiku katak vitima niamate tanba kauza abortu husi embrio fulan 4.Responde ba razaun vitima nia mate, arguidu sira hateten katak sira laihakuinesementu ba kauza ne'e, tanba iha momentu ne'e ES polisia kaptura ona.Arguidu no sasin sira mos lakohi atu hateten katak sira hatene vitimagravida. Sira deklara katak, novidade kona ba vitima gravida sira foinhatene depois vitima mate. Tuir observasaun JSMP, sasin sira mos la fo depoimentus ne'ebe sufisiente nohateten katak sira laiha kuinesementu kona ba kauza abortus ne'e.
Pontus final katak, moralidade tengki mai husi desisaun antes atu halo relasaun seksual ka antes atu halo abortu so deit iha parte objeitu nain rua nia liman, parte ne’e maka FETO ida no MANE ida.
Abortu no saude inan
KPTL nian oras ne’e promulga ona no ne’e signifika sa razaun deit la iha ba interupsaun ba isin rua inklui ho razaun hanesan iha leten temi tiha ona.maibe iha ne’ebe ita nia lei sobre saude inan no oan atu hare ba ida ne’e?

Iha nasaun seluk, abortu ho razaun saude sempre sai polemika boot liu-liu nasaun ho sosiadade kulturamente no reliojikamente katolika maoria katak saude inan se sai hanesan desizaun boot liu atu konsidera atu halo abortu wainhira inan ida tengki foti duni ka hasoru abortu, maibe dala ida tan tengki iha legalijasaun husi parte mediku hanesan doutor no exame ne’ebe faktu kona ba ida ne’e. Ne hanesan se inan ne’e se bele moris maibe bebe mak bele hasa’i ho hamate, konsiderazaun ba abortu se tetu iha ka’zu ne’e. MASKI nune ka’zu ne’e lahanesan PROVOKASAUN tamba ka’zu ne’e kategoria ba VULNERAVEL. Iha ka’zu hanesan ne’e, Dalabarak LAOS inan ou aman ne’e mak foti desisaun maybe DOUTOR hanesan autor ba mediku ne’ebe halo exame ba isin rua ou moras sa deit mak provoka bele halo parte inan ka oan sai vulneravel hodi so bele resolve ho hasa’i parte ida nia vida ( no dala barak Inan nia vida se konsidera liu duke bebe , no ne’e la hare ba fulan hira ou idade too iha ne’ebe ona bebe mak iha inan nia isin lolon ne’e)

Antaun, razaun VULNERAVEL ne’e lahanesan ho razaun Provokasaun hanesan tamba la hakarak isin rua : seluk ne’ebe iha ne’e tamba isin rua husi mane ne’ebe la hatene, isin rua husi familia rasik, isin rua husi abusu seksual no aat liu tanba isin rua ne’ebe hakarak maibe moe atu kuntinua.

Parte saude hotu iha mundu too oras ne’e hasoru mos polemika idade ba isin rua ne’ebe mak ita bele hateten ona katak raan ne’ebe sai bebe meak ne’e ema ka umanu ona , nasaun balu interpreta ba idade semana isin rua nian hanesan sura tuir loron, semana ate fulan, konsidera katak fulan 3 permeiru isin lolon husi raan ne’ebe hamutuk ne’e sidauk sai ema ida. Iha parte nasaun ne’ebe foin mak desenvolvidu saude ne’ebe ladun permite ba aksesu tomak la garantia katak terminasaun ba isin rua sura tuir loron fulan, no ida ne’e akontese mos iha Timor Leste katak akontesementu isin rua no sura katak isin ne’e ema hahu kedas iha loron, semana no fulan ne’ebe sperma ida hasoru ka moris iha ovum ida hodi sai ovale iha Feto ka inan ida nia ovariu.

Tamba ne’e so ho razaun saude deit mak bele determina isin rua ne’ebe seguru ka lae to oras ne’e mos se sai polemika hodi aseita hanesan faktores ida ba interupsaun husi abortu. MAIBE IHA TIMOR LESTE DALA IDA TAN LAIHA KULPA BA ABORTU HO KOALKER RAZAUN INKLUI SAUDE INAN NIAN NE’EBE VULNERAVEL.

Abortu no kbi’it Feto nian
Iha leten hau remata ho inan sira ne’ebe mak isin rua tiha maibe moe deit atu kuntinua no ne’e los duni iha faktores barak mak se fo impaktu antes parte ida husi objeitu rua ne’e se ikus mai foti desisaun hakarak provoka abortu.

Faktores boot liu mak distingsaun entre papel Feto no mane nian iha kbi’it atu foti desisaun ba halo abortu wainhira mosu no atu akontese. Los duni katak laiha istudu profundu ida kona ba analisa generu ne’ebe klean kona ba impaktu ba Feto no mane husi abortu maibe esperensia hatudu katak, objeitu ba abortu sempre kona ba Feto tamba biolojiku Feto nian ne’ebe tengki kous oan husi nia kanotak rasik.

Iha planu ba provokasaun abortu tuir lolos laos involvementu Feto nia hakarak mesak maibe barak liu mos tamba presaun husi parte mane inklui sociedade tomak.

Papel generu Feto ne’ebe mak isin rua maka tengki iha kapasidade atu hahu , kuntinua no remata nia isin rua, maski nune iha ka’zu isin rua ne’ebe la hakarak Feto kbi’it laek liu mane. Sa tan iha ka’zu atu foti desisaun hodi halo abortu provokatifus.

Iha debates liu ba ne’e, ita hare katak parte balun fo opsaun atu tetu no konsidera fali abortu provokatifu ne’ebe tengki halo ba isin rua ne’ebe mak mai husi vitima violasaun seksual inklui insect ( isin rua tamba resultadu husi violasaun seksual ne’ebe halo husi membrus familia rasik hanesan maun, alin ka aman rasik)

Maski ita hare tiha ona, iha ka’zu iha leten katak Feto barak mak se iha kbi’it atu kuntinua kondisaun ne’e kompara ho mane ne’ebe mak involve iha ka’zu ne’e, atu dehan katak, se iha Feto ho mane ida mak objeitu ba ka’zu ne’e, dala barak Feto la konsidera abortu hanesan dalan atu foti maibe mane mak sei hare katak abortu mak dalan diak liu ba sira nia problema.

Lataka matan mos katak ida ne’e tamba papel generu mane nian ne’ebe todan tebes atu iha responsabilidade boot liu wainhira tengki hasoru ho isin rua. Liu-liu iha ka’zu isin rua ne’ebe la hakarak. Wainhira ida ne’e akontese mane se uja liu forsa atu haka’as feto hodi abortu maski nune iha feto barak mos mak kbi’it boot atu kuntinua ho kondisoens ne’e duke abortu.

Geralmente foti desisaun laos akontesementu iha antes maibe sempre iha depois isin rua, tamba ne’e laos problema iha se mak atu foti desisaun iha abortu ka la abortu maibe foti desisaun tengki halo antes mos konsidera atu isin rua ka lae husi parte Feto no mane atu nune laos abortu deit mak ita se prevene maibe mos isin rua ne’ebe la hakarak bele minimiza.

Komprensaun ba hare diskualidade iha foti desisaun ne’e la fasil se karik mane ho Feto sidauk iha egualidade generu hanesan ba komunikasaun inklui hato’o ekspresaun wainhira hasoru abortu ka se karik akontese isin rua ne’ebe laplaneada.
Tamba ne’e atu bele prevene abortu diak liu egualidade generu mak tengki promove iha relasaun seksual inklui relasaun generu ba parte rua.

MAIBE saida mak akontese seorganisasaun feto sira hetan mos presaun husi Doadores sira se sira tulun hatoo prokupasaun seluk kona ba abortu? Ida ne’e lisaun boot ida ba Movementu Feto iha Timor leste mos katak, dala barak aspirasaun ne’ebe ladun aspiratifus bele fo impaktus ba mudansa krise rekonhesementu . Organsasaun Feto ida iha Timor Leste nebe involve makaas iha advokasia ba alterasaun artigu abortu iha leten nee, hetan kondena husi mundu international kona ba sira nia presepsaun.[2], karik dala ruma los karik dalaruma mos sala.

Hanesan ita bele hare katak, intrepretasaun ba movementu feto nian iha hatoo lian husi feto sira iha ne’e ikus mai mos bele kria polemika seluk ne’ebe sei naruk iha oin mai.
Los duni mundu atu hateten katak, Feto nia lian nee misteriu, lahateten sai, ema la rona, maibe hateten sai, ema la komprend
Opportunidade ba minimiza kriminoju
KODIGU PINAL TIMOR LESTE nia artigu hirak ne’e kriminalija ona abortu tamba ne’e ba oin laiha aksesu ne’ebe legal hodi fo assistensia ba abortu iha Timor Leste, maski nune ita la taka matan katak iha duni praktika abortu lao nafatin iha Timor Leste no ikus mai Feto sira mak se sofre liu husi ne’e sofre fisikamente no sofre psikolojikamente.

Abortu iha tempu oin mai se lalakon maibe kriminalija deit hanesan mos naokten no ohoten sira, la lakon husi mundu maibe la legal. Tamba ne’e saida mak ita tengki halo wainhira hatene iha akontesementu abortu?

Resposta ba perguntas ne’e la fasil, maibe ita hotu konkorda katak prevensaun diak liu duke kuratifu. Iha akontesementu ida ne’e, fo pinalti ba ema ne’ebe halo abortu so bele simu liu husi desisaun tribunal maibe todan ne’ebe sociedade se fo ba parte ne’ebe inklui Feto ne’ebe mak involve iha abortu se todan liu desisaun basea ba artigu hirak ne’ebe mak vigora ona iha Kodigu Penal Timor Leste nian. Iha ikus ita hotu tengki prontu atu simu, krimi homisidu tamba hasai ema nia vida hanesan hateten iha artigu 144 KPTL nian husu atu la halo “interupsaun iha isin rua”/ interrupção da gravidez no nune’e mos la halo interupsaun ba isin rua maski labele/interrupção da gravidez não punivel ikus mai se hetan kastigu kadeia minimu tinan 2-8 no nune mos ba se deit mak involve atu provoka hasai ema nia vida iha isin rua liu husi abortu se kondena ho tinan 3 kadeia. Hakarak ka lakoi, ne mak resultadu final husi DRAFT KPTL nian ne’ebe agora ita hotu tengki adapta iha ita nia moris loron-loron.

Ikus liu prevensaun ne’ebe uniku liu ba resulta ba prevensaun abortu provokatifu mak respeita dignidade umanu ema nian inklui Feto no mane liu husi promove egualidade generu ne’ebe basea ba direitu ema ida-idak nian hodi halo desisaun inklui desisaun ba halo relasaun seksual, desisaun ba isin rua ka la isin rua no desisaun atu suporta isin rua maski resulta husi relasaun seksual ne’ebe lahakarak.

Maski iha final advokasia ba alterasaun ruma husi artigu 145 kona ba interrupção da gravidez não punivel maibe ita hotu bele hare no aprende katak, movementu feminista nian iha Timor Leste lao tuir esperensia, lao tuir no lalos se dehan iha influensa husi kultura modernu rai seluk nian. Liu-liu husi interpretasaun ba movementu feminista liberal atu kria PRO CHOICE no PRO LIVE iha debates ne’e.

Hau nia parabens mos Ba Feto Timor hotu, parabens tamba iha movementu ne’ebe boot no ita buka atu aprende duni ita nia a’an rasik, buka atu aprende duni saida mak sosiedade nia hakarak no ita mos aprende katak mudansa ba direitu so uniku ho mudansa iha generu uluk. No ne’e tengki hahu rasik husi ita, ita hanesan feto, ita hanesan komunidade no ita hanesan Objeitu ba hari’i nasaun ne’ebe foin desenvolvidu.Parabens
[1] Versaun tradusaun ba tetum husi artigu ruma iha ne’e la official tamba ne’e lian official ba artigu nee se refere ba lian Portuquese hanesan original husi KPTL nian.
[2] CN CathNews/Canadian Caritas accused over funding for East Timor pro-abortion NGO/Published: April 09, 2009<http://www.lifesitenews.com/ldn/2009/apr/09040708.html>IRONY: NGO Funded byCanadian Bishops' D&P Battles East Timor Bishops over Abortion.

15 March, 2009

Governu Oe-cusse supporta Partisipasaun Feto iha Eleisaun Lokal 2009



Oe-cusse — Koordenagor Geral Gabineti Sekretariu Estadu Rejiao Autonomia Oe-cusse,Cristovao Tolo officialmente Lansa “ Mai ho Ami supporta Feto iha Eleisaun Suku 2009 iha Distrito Oe-cusse “ liu husi seremonia lansamentu ne’ebe halao iha Salaun Konferensia Sekretario Estadu Rejiao Oecuse, iha 6 Marsu 2009. Shr. Cristovao ne’ebe lori Sekretariu Estadu Rejiao Oe-cusse nia naran emphasia komitmentu Governu lokal Oe-cusse nian hodi supporta partisipasaun feto iha eleisaun suku 2009.



Distinguis participantes seluk ne’ebe hamutuk ho koordenador geral SERAO iha assina lansamentu inklui Pontus Fokais Generu ba Distritu Oe-cusse, shra.Imaculada Pereira. Chefi Divisaun Kultura Rejiao Oe-cusse. Shra. Julieta da costa no directora Centro Feto Enclave Oe-cusse shra. Sebastiana pereira.



Lansamentu ne’e mos attende husi membrus sociedadi sivil, agencia Nasoens Unidas, officiais governu, lideres partidus politikus sira, no organisasoens feto nian.


Sebastiana pereira, Diretora CFEO, sai sasin ba ceremonia assinatura ne’e appresia supporta husi governo lokal iha Oe-cusse ba projeitu ne’e.“ Mai ho Ami supporta Feto iha Eleisaun Suku 2009 iha Distrito Oe-cusse “ maka thema ba lansamentu projeitu Haforsa Funsaun Feto sira nian iha Timor Leste Hafoin Konflitu Rekonstrusaun no Hari’i Nasaun ne’ebe objetifu atu hametin partisipasaun parte tomak inklui sociedadi sivil hodi supporta ba partisipasaun feto iha eleisaun suku 2009” hateten shra. Sebastiana pereira. ”Se ita hare ba partes tomak, uniku kultura mak sei sai fatores ne’ebe limita partisipasaun feto no sekarik ita la muda ida ne’e kedas hahu eleisaun suku 2009, ita mos se laiha politika governo ne’ebe responsivu ba generu iha formasaun desentralijasaun oin mai.”


Seremonia lansamentu ne’e sei hahu atifidadis hirak ne’ebe planea tiha ona husi Centro Feto enclave Oe-cusse hodi hametin liu tan partisipasaun feto iha eleisaun suku 2009. CFEO liu husi projeitu ne’e espera bele hasae 25% partisipasaun feto iha eleisaun suku 2009 kompara ho eleisaun suku 2004 no se tulun eleitor sira iha komunika diak ho sira nia representantes iha nivel lokal depois eleisaun suku.


Cristovao Tolo, Koordenador Geral Gabineti SERAO, hateten, lansamentu ne’e atu foti atensaun mos ba partes tomak inklui parseirus hotu iha distrito Oe-cusse atu supporta ba projeitu ne’e. Liu-liu ba mane sira atu asegura katak politika, lei, no kultura se favorese feto sira hodi bele partisipa equalmente ho mane sira.ho ida ne’e deit mak ita bele kria sociedade ne’ebe iha relasaun generu ne’ebe egual.


Projeitu Haforsa Funsaun Feto sira nian iha Timor Leste Hafoin Konflitu Rekonstrusaun no Hari’i Nasaun maka projeitu ne’ebe implementa husi CFEO Iha distrito Oe-cusse hamutuk ho REDE FETO nasional no hetan supporta husi UNIFEM no UNDEF durante tinan 2 nia laran. Alende iha distrito Oe-cusse, projeitu ne’e mos kobre distrito 3 seluk no koopera ho membrus rede feto iha distrito hanesan Lautem implementa husi GFFTL, Viqueque implementa husi PAS no Ermera implementa husi Sta. Bahkita.

Ba informasaun klaru liu tan bele kontaktu Shra.Noemia Sequeira. Project Officer CFEO iha
centrofeto_enclaveoecusse@yahoo.com ou Maria Evelyn Iman iha redefeto@yahoo.com.

10 February, 2009

Projetu Foun ba Tinan 2009-2010

Hametin Partisipasaun Feto iha Eleisaun Local Periodu : Feb 2009 – Feb 2010
Supporta husi : UNIFEM, UNDEF no Koperasaun ho REDE FETO


Sumariu Projetu nian
Projetu sei apoiu agenda REDE FETO national Timor Leste hodi advokasia ba lei eleitoral local neebe reponsivu ba jeneru, apoiu mos ba dezenvolvimentu kapasidade ba kandidatu hirak neebe potensial no kandidatu sira no atividade sensitizasaun ba votante sira, no promosaun mos ba plataforma politika neebe responsivu ba jeneru durante kampana.

CFEO iha Oecusse sei fo alvu ba sub distrito haat maka : Pante Macasar, Pasabe, Oesilo no Nitibe hamutuk suco 18 inklui total aldeia 62.

Dadus Baseline

Liu Husi Eleisaun Suco iha Timor Leste 2004-2005 Distrito Oecusse sai hanesan permeiru distrito neebe halao eleisaun antes muda ba distrito seluk, Elesisaun neebe halao iha fase rua ba Elesiaun chefi de Aldeia deit iha 17 de Decembru 2004 no depois mak Elesiaun Counselho de Suco iha 22 de Decembru 2004.

Resultadu husi Eleisaun nee hatudu resultadu 5 neebe mak prinsipal liu ba Kuntinuasaun husi Projetu ne’e inklui :

- Numeru Potensial no Kandidatus Feto iha Eleisaun Counselho de Suco no Chefi Aldeia
- Numeru feto nebe eleitu duni depois de eleisaun no kaer kargu nuda membrus counselho de suco base ba reservada kadeira tolu nebe iha


--Maski nune laiha Numeru kandidatus nebe eleitu ba kargu seluk alende reservada hanesan kadeira nebe laos reservada ba feto
- Numeru votantes feto nebe aktifa iha eleisaun no partisipa direitamente iha eleisaun
- Numeru feto neebe la partisipa direitamente iha eleisaun maibe iha Lista votantes



Base ba Dadus Baseline hirak nee, CFEO liu husi ninia parseirus sira sei atinji mais o menus 40% husi resultadu hotu nebe iha ba iha eleisaun local 2009 nebe tuir planu se halao iha 2009.



Projetu ninia Objetivu Principal maka

1. Sukat no Attende ona lei eleitoral lokal nebee forsa lliu tan no mekanismu ba koesaun social
2. Numiru feto Sira nebee eleitu hanesan membru konsellu suku iha Sub Distritu 4 husi eleisaun tinan 2009 sae lilu tan kompara ho 2005
3. Hametin Efetividade membru eleitafu feto sira ba konsellu suku iha sub distritu hat hodi bele hatoo ajenda feto sira nian
4. Representante ( mane no feto sira ) konsellu suku sira dezenvolve no apoiu tiha ona ajenda dezenvolvimentu lokal nebee responsivu ba jeneru nebee baseia ba infromasaun husi konstituente sira.

Parseirus Prinicipais sira

KNE Komisaun Nasional Eleisaun
STAE Sekretariadu Tekniku para Administrasaun Eleisaun
REDE FETO Implementador iha nivel Nacional
UNIFEM Excekusaun ba Programa inklui mos Doadores
UNDEF Doadores ba Programa


Atu Hatene informasaun klaru liu tan bele kontaktu ba
Noemia Sequeira
Project Koordinator HPFIEL
Centro Feto Enclav Oecusse
centrofeto_enclaveoecusse@yahoo.com

25 January, 2009

Progressu iha Tinan 2008 no Strategia foun ba Tinan 2009

Lia Da Uluk

C F E O ninia Membrus inklui Board of Councils hatoo Tinan Foun ba Feto Maluk Oecusse Tomak ne’ebe mantein nafatin sira nia supportasaun ba Sekretariadu C F E O .Tinan ida Ne’e, Tinan 2009, C F E O tama ona ba iha Tinan Reformasaun ba Managementu ne’ebe Tuir Regra kada Tinan 2 se iha Mudansa ba Koordenador Programa.

Board no nia Membrus Tomak hakarak mos atu fo Felisitasoens ba Staff hirak ne’ebe mudansa iha C F E O iha tinan 2008 staff hirak ne’e maka :

Fatima Olga Amaral, Nudar Project Officer ba Advokasia, oras ne’e Fatima Kaer kargu nudar District Liasion Officer ka DLO ba NGO FORUM iha Oecusse, ami espera Fatima bele iha tempu no suksesu nafatin iha Tinan Ne’e

Tuir Fali maka Adelaide Ribeiro, Adeliade Hamutuk ho C F E O besik fulan 3 liu husi Projektu Hamenus Diskriminasaun Iha Divisaun Direitu Umanus Unidade Advokasia nian, Adelaide remata nia servisu no oras ne’e hili atu servi iha Departementu Notariadu Regiaun Oecusse, Parabens ba Servisu foun ne’e,

Pasquela Jasmi Handayani, ne’ebe durante Besik tinan 3 Hamutuk ho C F E O hahu iha 2006 resigna aan iha fulan Novembru iha tinan 2008 nia Rohan, Pasquela oras ne’e, hili atu servisu hamutuk iha Fundasaun Alola no nia servi nafatin grupu no voluntairius sira ne’ebe C F E O kria iha Distrito Oecusse, Ami nia saudasoens mos ba Sebastiana Pereira, C F E O ninia Acting Program Manager ba 2006-2008 ne’ebe Husik ona ninia Kargu ne’e no oras ne’e Sebastiana Simu servisu foun ida ho Care International hela iha Dili.

Membrus No Board sira mos kontenti atu informa ba Feto Maluk sira katak, C F E O ninia Koordenador Foun ba Tinan 2009-2011 se kaer husi Popyeen Waas ka Taty. Taty hahu ninia servisu ho C F E O desde 2002, depois resigna aan iha 2004 no hahu fali ninia servisu iha 2007 hanesan Monitoring no Evaluasi Officer.

Ba Voluntarius hirak mak oras ne’e hetan ona servisu permanente ami mos la haluha hatoo ami nia parabens, ami sura imi hotu nia kontibuisaun ba suksesu C F E O iha tinan 2008.

Joao Siqui, Berjiliu Elu, Ligia Soares, Aljira da Conceicao, Antonio Almeida no mos sira hotu ne’ebe didika sira nia tempu ami konta iha imi nia memoria ida-idak.


Progressu ne’ebe iha :
Iha Tinan ida ne’e durante fulan 12 hahu husi Janeiru ate Decembru
Sekretariadu manega hamutuk esforsu hirak tuir mai ne’e hodi bele hetan no atinji resultadu objektifus husi projecktu haat mak C F E O iha hanesan tuir mai ne’e:

Objektifu 1 : Aumenta Kapasidade Maluk Feto no Grupu feto sira iha area managementu financas no gestaun fila liman
Resultadu ne’ebe alkansa ba tinan ne’e :
1. Hamutuk feto besik 150 husi grupu USAHA BERSAMA SIMPAN PINJAM attende treinamentu basiku durante loron 3 iha kada grupu 6 husi suco BOBOKASE, NIPANI, LALISUK, CUNHA ho fundus husi USAID DAI..
2. Opportunidade ba Ekchibisaun ba produtu local iha nivel regiaun no nasional konvoka rasik husi grupu no governu lokal hamutuk 4 supporta husi USAID DAI.
3. Partisipasaun Grupu feto 6 husi Suco OESILO, NIPANI, BOBOKASE, LALISUK no CUNHA iha festival Cultura Atoni Oecusse hetan falores manan no promosaun ba grupu kuntinua nafatin.
4. Aksesu ba merkadu nasional liu husi partisipasaun iha festival cultura no festival produtu local supporta husi Governu Distrital representa husi Grupu Feto C F E O husi Suco Bobometo no Bobokase.
5. Adapta no practika uja Modelu treinamentu fila liman no managementu gestaun financas nian husi C F E O rasik

Objektifu 2 : Aumenta Konsensia basiku ba saude maternal inan no oan iha distritu Oecusse
1. Harii no supporta sustensaun ba GRUPU SUPPORTA INAN IHA suco Bobokase hamutuk membrus nain 25 ho pilotu ba modelu Suco Hadomi Inan no Oan
2. Assistensia technica no kuntinuasaun kolaborasaun ho Fundasaun Alola ba sekretariadu District Support Worker Iha Oecusse
3. Kampanha no Promosaun Susu Been Inan ba Kosok oan iha Hospital Regional Oecusse durante semanal susu been inan nian
4. Habelar no promove diskusaun basiku ba reproduksaun saude feto nian iha voluntariu laran inklui ambiente ne’ebe saudavel ba feto iha servisu fatin
5. Kria mekanismu atu supprota ba HRO ba simu konselling ba Inan isin rua no inan foun sira

Objektifu 3 : Hasae konsensia komunidade no lider komunitaria sira iha area prevensaun no hamenus diskriminasaun kontra feto
1. Hamutuk membrus komunidade inklui feto no mane besik 150 husi suco pilotu 6 hetan treinamentu basiku kona ba prevensaun no hamenus diskriminasaun kontra feto no labarik feto
2. Komunidade iha aldeia besik 12 rona no fahe sira nia informasaun kona ba prevensaun no hamenus diskriminasaun liu husi programa Radio Communidade Atoni Lifau
3. Offisiais C F E O rasik hamutuk nain 2 aumenta sira nia kapasidade iha gestaun Desenvolve organisasaun liu husi treinamentu intensifu iha USC Satu Nama Jogyakarta Indonesia
4. Adapta no praktika module treinamentu hamenus diskriminasaun husi Program SPEC Caritas Australia iha TL ba sociedade oecusse nian
5. Hamutuk joven nain 12 inklui feto 5 no mane 7 hetan treinamentu iha area resolve konflitu no partisipa iha intercambiu entre distrito Oecuse ho Lautem ba metodu hamenus diskirminasaun basea ba etniku nian

Objektifu 4 : Lideransa Feto nian iha area rural se aumenta liu husi kapasitasau ba skill lideransa nian hasoru elesisaun Counselho de Suco
1. Facilita no kolabora hamutuk entre C F E O no OPMT ho REDE FETO nasional organisa permeiru Kongresu Nivel Distrital iha Distrito Oecusse. Hamutuk besik feto 150 inklui autoridades no membrus sosiedade sivil husi NGO seluk hola parte iha desenhu plata forma de aksaun ba Kongresu feto ne’e
2. Desenvolve planu estrategia no hakerek proposta ba planu C F E O hasoru eleisaun counselho de suco ho Rede Feto iha Dili


Desafiu ne’ebe sei Hasoru iha Tinan 2009

C F E O rekonhese mos katak, iha Tinan 2009 desafius ne’ebe mak sei hasoru se aumenta liu tan kompara ho tinan kotuk maski nune tensaun ba konflitu ne’ebe akontese iha tinan 2006 se la akontese tan iha tinan oin hirak mai sai hanesan pontu positifu katak se iha mudansa ba siguransa em geral iha Timor Leste

Desafiu iha Desentralisaun entre Board no Serketariadu
Rekonhese katak, Komunikasaun no meios ba Up Date Programa se sai hanesan dalan ida ne’ebe persija hadia diak liu tan iha Tinan 2009. ne’e inklui haforsa sekretariadu iha Oecusse no ninia Membrus sira hotu inklui servi ba voluntariu no grupu feto kiik sira

Falta mos Rekursu ne’ebe oras ne’e Sekretariadu infrenta
Espera katak ho posisaun hirak ne’ebe oras ne’e mamuk bele hetan ona rekursu ne’ebe sufisiente atu truka depois numeru staff hirak ne’ebe mudansa iha tinan 2008. posisaun hirak ne’e inklui : advokasi Officer, Capacity Building Officer no Monitoring Officer.

Ponte boot entre Aumenta INCOME rasik ba fundus ne’ebe seguru no krisimentu fundu husi AID iha Timor
Hanesan regiaun ne’ebe enclave, susar tebes atu bele kria no estabelese partnership ne’ebe seguru no sustentavel ho agencia tomak iha Timor inklui iha liu Timor. C F E O ninia visaun atu asegura katak kria no estabeleaktifidades permanente ba BUKA FUNDUS rasik hodi bele minimiza dependente ba fundus kiik husi Doadores iha Timor Leste ne’ebe iha prediksaun se menus iha Tinan 5 Mai Tan

Membrus Board sira fiar katak, Desenvolvementu ne’ebe lao diak rekonhese ninia failansu no buka meius hadia failansu hirak ne’e, tamba ne’e oras ne’e C F E O rasik deside ona tinan 2009 hanesa tinan reformasaun managementu no fiar katak bele servi diak liu tan memrbus sira, grupu sira inklui voluntariu sira tomak.


Programa ne’ebe se halao iha Tinan 2009 tuir planu Estrategia maka hanesan tuir mai ne’e:

1. Supportasaun ba Rede Feto liu husi Hametin Lideransa Feto Rurais sira ba Elesisaun Councelho de Suco tinan 2009
2. Promosaun no Hasae kapasidade Grupu Juventude iha Oecusse iha area resolusaun Konflitu no Harii Dame
3. Promosaun no Kampanha Hamenus diskriminsaun kontra Feto
4, Supporta ba promosaun promove saude inan feto no grupu supporta inan iha suco seluk husi resultadu piloti ne’ebe iha.